Eestis on viimastel andmetel mediaan netotöötasu 1085 € kuus. Elektriarved on börsipaketiga
tarbijatel tõusnud ligi viiekordseks. Eelmise aasta detsembris oli inflatsioon 12.2 % ning sellel aastal
oodatakse inflatsiooniks 6.9 % Eesti Panga andmetel, kuigi IMFi prognoosidel võib see ulatuda 6st
kuni 20-protsendini, mediaaniga ca 11 %. Inimeste heaolu ootab suur langus, kui samal ajal ei
suurene rahva käsutuses olevad vahendid.
Nendest vahenditest annab aimu üks huvitav majandusindikaator, milleks on SKP inimese kohta,
kust on maha lahutatud riigi kulutuste osakaal majandusest ning kõik see on normaliseeritud
1995nda aastaga (varasemad andmed on puudulikud), mil antud indeksi väärtus on defineeritud kui
100.
Me näeme, et alates 1995ndast aastast on see indeks kasvanud väga jõudsalt, seda kuni majanduskriisini, mil toimus ränk kukkumine, teine kasvufaas on olnud 2009ndast aastast kuni koroonakriisini. Hetkel oleme olukorras, kus inimeste majandusvabadus on 2006nda aasta tasemel.
Paneme siia kõrvale joonise valitsemissektori kulutustest protsendina SKP-st, kus on viimase aasta kohta toodud ära ka riigile kuuluvate äriühingute kogutulu.
Sellelt jooniselt on näha, et viimastel aastatel on valitsemissektori (keskvalitsus, kohalikud
omavalitsused, sotsiaalkindlustusfondid) kulutused olnud üsna stabiilselt 39 % ringis ning madalaim
tase saavutati 2006ndal aastal, kui see oli 33.4 %. 2020ndal aastal kasvasid valitsemissektori
kulutused rekordilisele 45.9 % tasemele. Arvestades siia juurde riigile kuuluvate äriühingute tulud,
siis on riiklikud kulutused suisa 52.4 % Eesti majandusest ja see ei arvesta KOVidele kuuluvaid
äriühinguid ja muid väiksemaid organisatsioone.
Antud situatsiooni võiks kirjeldada kui poolsotsialismi, sest riiklikud kulutused on saanud suuremaks,
kui pool riigi majandust, ja mis hullem, riik reguleerib väga suurt hulka majandustegevust ning aina
suureneval määral. Kui vaadata näiteks Singapuri, siis seal on valitsemissektori kulutused ca 14 %.
Veel enam, Eesti rahva jõukus stagneerub nagu on näha esimeselt jooniselt. Tuleb küll märkida, et
kui mitte arvestada riigi kulutusi maha, siis on jõukus rohkem kasvanud. See väljendub avalikus
sektoris töötavate inimeste teatavas heaolu kasvus.
Ronald Reagan ütles, et valitsus kulutab raha nagu purjus meremehed, kuid selle vahega, et purjus
meremehed kulutavad omaenda raha. Pole ruumi hakata üles lugema kõiki kohti, kus riik tarbetult
raha kulutab, aga olgu näiteks toodud tervishoid, millest ma kirjutasin põhjalikumalt oma eelmises
arvamusloos.
Tee välja sellisest olukorrast on kärpida valitsemissektori kulutusi ning reformida maksusüsteemi.
Näiteks täna oleme olukorras, kus maksustatakse töötamist sotsiaalmaksu näol. Kõik teavad, et
maksud vähendavad antud toote või teenuse tarbimist, antud näite puhul, ametlikku töötamist.
Teiseks, tuleb liikuda vabakaubanduse ning tarbetute regulatsioonide vähendamise suunas. Ajalugu
näitab, et need on ainukesed viisid kuidas reaalselt majandust kasvatada ja ühtlasi inimeste heaolu.
Matti Silla, Saue Vallavolikogu liige
Kasutatud allikad:
Statistikaamet – RR056: VALITSEMISSEKTORI KULUD VALITSEMISFUNKTSIOONI JA SEKTORI JÄRGI (KONSOLIDEERITUD)
Statistikaamet – RAA0050: SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT MAAKONNA JÄRGI (ESA 2010)
The World Bank Group – GDP per capita growth (annual %) – Estonia
The Heritage Foundation – Explore the Data
Rahandusministeerium – Riigi osaluste valitsemine
International Monetary Fund – World Economic Outlook October 2021