USA presidendi Donald Trumpi endine strateegianõunik ja publitsist Steve Bannon analüüsis esmaspäeval Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi, mis andsid tema sõnul Euroopa Liidu edasisele integratsioonile surmahoobi.
Bannon, kes on aidanud pärast Valge Maja peastrateegi kohalt lahkumist 2017. aasta augustis sõlmida sidemeid Euroopa konservatiivsete ja rahvusmeelsete erakondade vahel, ärgitas selliseid erakondi oma erimeelsusi ületama ja europarlamendis “superfraktsiooni” moodustama.
“Integratsiooniliikumine, mis on alati olnud EL-i keskmes, on surnud,” ütles Bannon Pariisis usutluses AFP-le. “Te ei näe Junckerit ega kedagi teist sellest leerist integratsiooni süvendamisest rääkimas. See on eilse ajalooline aspekt,” lausus ta Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile viidates.
Bannon rõõmustas Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni napi lüüasaamise üle Marine Le Peni Rahvusliidult (RN). “Ta pani kõik mängu ja kaotas. Ta ei ole laiendanud oma baasi väljapoole suurlinnade eliiti,” lisas ta Macroni kohta.
“Ma ei tea lähiajaloos ühtegi poliitikut, kellel oleks viimasel neljal või viiel kuul läinud nii halvasti kui Macronil, mistõttu ma kujutan ette, et ta võib tunda end natuke hellalt,” sõnas Ühendriikide parempoolne poliitik.
Rahvusliit edestas eurovalimistel Macroni tsentristlikku La République En Marche’i (REM) vähem kui ühe protsendipunktiga, mõlemad erakonnad saavad europarlamendis 23 kohta.
Erinevad euroskeptilised ja konservatiivsed erakonnad saavad üle 150 mandaadi. Rahvaste ja Vabaduse Euroopa, kuhu kuuluvad Prantsuse Rahvusliit ja Itaalia Liiga, kasvatab oma kohtade arvu 37-lt 58-le ning Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsioon, mille moodustavad teiste seas Itaalia Viie Tähe Liikumine ja Briti Brexiti Partei, 42-lt 56-le.
Pole veel teada, kas tugeva tulemuse teinud Viktor Orbani Fidesz jääb Euroopa Rahvaparteisse, kus teda praeguseni represseeritakse, või läheb ühte rahvuskonservatiividega – see muudaks uue fraktsiooni võimsamaks ja nõrgendaks EPP-d.
Bannon nimetas süsteemivastaste erakondade superfraktsiooni moodustamist “ülioluliseks, sest see kriitiline mass saadaks EL-ile sõnumi”.
“Nad peavad tegutsema mõnes tuumküsimuses ühtsena, aga selle kokkupanemiseks läheb vaja nii visiooni kui ka riigimehekunsti, sest valitsevad erimeelsused,” sõnas ta.
Allikas: BNS