Kolmapäeval tuli teade, et põllumehed toovad protestiks teedele oma tehnika – aga mitte selleks, et valitsust jõuliselt survestada, vaid et lojaalselt abi paluda. Midagi sellist, nagu farmerid Lääne-Euroopas juba aastaid on teinud, oodata ei ole.
BNS vahendab: “Aktsiooni käigus kogunevad põllumajandustootjad traktoritega mitmes Eesti piirkonnas, sealhulgas Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis, Jõhvis, Jõgeval, Kuressaares, Räpinas, Valgas ja Võrus. Traktorid liiguvad piiratud aja jooksul vahemikus kell 10-12 aeglaselt ringteedel või nende läheduses. Korraldajate põhimõte on, et liiklust ei blokeerita ning ei takistata ühistransporti ega erakorralist transporti.
Pärast aktsiooni liiguvad mitmed põllumehed traktoritega piirkonna koolide ja lasteaedade juurde, et tutvustada lastele põllumajandust ning rääkida sellest, kuidas toodetakse toitu. Eesmärk on tuua põllumajandus inimestele lähemale ning rõhutada toidutootmise rolli Eesti majanduses ja ühiskonnas.”
Euroopa farmerid liikluse just kinni panevadki, muidugi erakorralise transpordi läbilubamise eeldusega. Eesti põllumehed tulevad ainult ennast näitama, rahvas sõidab mööda, lehvitab ja Kristen Michal suunab põllumeeste raha ikkagi “igale poole”.
Vabandage, aga väga naljakas on see, kui põllumehed lähevad streigi käigus koolidesse ja lasteaedadesse selgitustööd tegema. Ei, see pole isegi naljakas, see on kurb, sest tõsise protesti asemel tegeldakse asendustegevusega.
Põllumeeste vastas on valitsus, kellel on vähemalt ühes asjas ohtralt kogemusi – selles, kuidas rahval nahk üle kõrvade tõmmata, ja maamehed on järgmine sihtgrupp, kes liimile läheb. Kui põllumehed lolli mängivad, siis mängib valitsus lolli vastu. Kui Toompea nädalaid sealägast haiseks, ei tahaks Stenbocki maja enam kunagi talunikke võimukünka otsas näha.
Põllumehed ütlevad mõnikord teatud uhkusega, et nemad teevad tööd, mitte ei käi protestimas. Teevadki, aga kuna nad protestimas ei käi, siis ongi nad tuulte tallata. Enda eest tuleb seista, võimurottide ahned käed tuleb põllumeeste rahast eemale tõrjuda nagu hundid karja juurest.
Põllumehed, rahva toitjad, te peate olema peremehed ja sõdalased, mitte sulased ja pärisorjad. Ka oma riigi eesotsas võib olla vaenuvalitsus, kes hävitab maaelu, põllumajanduse ja eesti rahva tuleviku, ja neile peab koodiga andma, mitte neilt teile kuuluvat paluma.
Mina toetan põllumehi isikliku kohaletulekuga siis, kui nad oma tehnikaga Toompeale ilmuvad. Kui nad oma meelsust kusagil nurga taga väljendavad, siis mind neid toetamas pole.
Jüri Kukk, toimetaja