Rahvuskonservatiiv Kenno Põltsam arutleb lastekaitsepäeva eel oma arvamusartiklis asendusemaduse kõlbelisuse üle.
“Portaal Objektiiv kajastas 21-22. mail lastega kauplemise teemat: koraanakriisi tõttu ei pääse kliendid Ukrainasse surrogaatemade poolt neile sünnitatud laste juurde. Ukraina parlamendi inimõiguste ombudsmani sõnul võib riigipiiride sulgemise jätkudes riiki lõksu jääda, antud kontekstis, üle tuhande toote. Antud olukord annab tunnistust sellest, et 21. sajandil käivad dehumaniseerimise rattad, kui asetada sinna kõrvale kolm surmakultuuri peamist sakramenti, kiiremini kui eales varem.
Asendusemadus kriminaliseeriti taasiseseisvunud Eestis 1997. aastal koos kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusega. Praegune eurosaadik Jaak Madison avaldas mõne aasta eest arvamust, et Eesti seadustes on väga suur lünk, mis puudutab nn asendusemadust ja sellega seotud karistamist.
Ta tõi välja, et karistusseadustiku kohaselt saab karistada vaid arst, kuid kui Eestis on inimesi, kes tellivad endale lapse ja ekspluateerivad kehvades oludes elavaid naisi Indias, siis peaksid ka nemad karistada saama. Madisoni arvates, millega ma igati nõustun, tooks (ja looks) asendusemaduse seadustamine Eestis inimkaubanduse.
Vasaklaste silmakirjalik elutuimus on ohtlik
Praegu võime rääkida eufemistlikult kõlavast surrogaatemadusest kui kolmandate riikide probleemist, kuid pangem tähele et filosoofiline eeldus asendusemaduse seadustamiseks eksisteerib globaalses maailmas juba pikemat aega. Tuletame meelde millises riigis seadustati emaüsane lapsetapp – marksistlikus Nõukogude Liidus. Või millises riigis anti suund tänapäevasele riiklikult seadustatud abistatud enesetapule – rahvussotsialistlikul Saksamaal.
Mõlemad režiimid olid kuritegelikud, aga ometi on nende režiimide poolt propageeritud instrumendid kasutusel kartellikus liberaaldemokraatia süsteemis, kus elu on peapeale pööratud. Ütle millised on sinu eeskujud, ja ma ütlen milline oled sa ise.
On eriti silmakirjalik rääkida et asendusemadus aitab lahendada rahvastiku iibe probleemi, mis kuulub samasse kategooriasse kui odava tööjõu kasutamine erinevates sektorites – käib pidev kauplemine, isegi kui produktiks on kaitsetud lapsed, keda saab müüja, osta ja vahetada. Ja peamisteks „tellijateks“ on mõistagi homoseksuaalid.
Siit on veel üks samm tõelisele, eugeenilisele orjapidamisele – et katseklaasides laste tegemine muutubki sel sajandil normiks ning inimesed saavad oma suva järgi järglase valmis treida – kontrollühiskonna tekkimine. Aga kas me sellist maailma tahamegi?
Lapse ostjad tuleks võtta vastutusele
Minu arvates tuleks inimesed, kes toovad või jäävad vahele ostetud lapse toomisega Eestisse, võtta vastutusele nii, nagu saab ka seaduse järgi vastutusele võtta ebaseadusliku asendusemaduse eest. Ei tohi olla nii, et kui laps on soetatud kolmanda maailma riigis ja ta tuuakse Eestisse nagu tegi üks homopaar, siis peavoolumeedia kiidab takka ja hakkab lobitöö selle nimel, et inimkaubandus ka Eestis seadustada. Ei! Konservatiivid seisavad kristliku või teisisõnu valge maailma eest ja ei lase Euroopa tsivilisatsioonil hukka minna.”