Süvariigi teemadel on palju räägitud nii Eestis kui ka välismaal. Ühed on selle olemasolus veendunud, teised ütlevad, et see kõik on jama. Vikisõnastiku järgi on süvariik inimgrupp, tavaliselt jõuametkondade liikmed, kellel usutakse olevat suurem mõju riigi poliitikale kui seda on valitud esindusorganitel. See on lihtne ja tabav seletus süvariigi nähtusele.
Enamasti seostakse seda väljendit USA-ga, mis võeti üle Türgist 1990ndatel aastatel, kui sealne sõjavägi leppis kokku narkokaubitsejate ja löömameestega, et pidada räpast sõda kurdi ülestõusnute vastu. Ingliskeelne deep state on ilmselt tuletatud türgikeelsest terminist derin devlet, mis siis peakski tähistama süvariigi mõistet. Kuid olgu selle aja ja kasutusega kuidas tahes, siis tahaks lihtsalt ühe huvitava, aga väga kõneka seiga siin välja tuua.
Tegelikult on aga süvariik kui selline palju vanem nähtus. Mis te arvate, kes on USA kõige tähtsam ametnik? Kelle käes on riigivõim? Kas president? Aga lugege edasi ja otsustage ise.
John Edgar Hoover (1895 – 1972) oli USA riigiametnik. Ta määrati 10. mail 1924 FBI direktoriks ning Lyndon Johnson määras ta sellele ametikohale eluks ajaks, nii et ta jäi FBI direktoriks kuni surmani 1972. Ta on kõige kauem ametis olnud täidesaatva organi juht USA-s. Ta oli ametis kaheksa (rekord) presidendi ajal alates Calvin Coolidge’ist kuni Richard Nixonini. Selle eeskuju hoiataval näitel piirati FBI direktorite ametiaega 10 aastale. Hooverit peetakse tõhusalt töötava organisatsiooni loojaks, kuid teda on ka süüdistatud ametiseisundi kuritarvitamises avaliku elu tegelaste šantažeerimiseks ja õigustamatus poliitilises tagakiusamises.
Oma aastakümnetepikkuse salapolitsei tegevuse jooksul oli ta soetanud terve toimikukogu, mis sisaldas materjale pea iga USA poliitiku salajasemate elusündmuste kohta. Kui president Johnsonile anti nõu Hoover ametist vabastada, tõrjus ta selle tagasi: „On parem lasta tal putkast välja pissida, kui et ta väljast putkasse pissib.“
Kui süvariiki peetakse meil vandenõuteooriaks, mis on väljamõeldud lugu mingite sündmuste selgitamiseks salajase kokkuleppe või vandenõu abil, siis sellist ühtset juhitavat süvariiki võib-olla tõesti ei ole olemas. Aga nagu eelpool kirjutatud jutt näitab, siis on reaalne, et nii siin kui ka seal on alati neid, kes omavad varjatud mõjuvõimu riigivõimu kõrgemate ametisikute üle.
Pierre Sikka, ajalooõpetaja