Uued Uudised

Sven Sildnik: arstiabi on juba täna luksuskaup, hinnatõus on aga kiirtee mullatoidule

Sven Sildnik, Kivisildnik

Miljoni vaese maa ägab ülejõukäivate koormiste all. Kontrollitud koalitsioon KoKo jätkab tõhusalt eesti rahva hävitamise projekti, kavatsus tõsta visiiditasusid, retseptitasusid ja voodipäevatasusid on julm. Juba täna ei jõua inimesed arstiabi eest maksta, ajakirjanduse andmetel on patsiendid ainult ühele Tartu kliinikule 11 500 eurot visiiditasusid võlgu.

Kliinikuid on aga Tartus nagu kirjusid koeri ja mõned on ka mujal suuremates linnades veel alles. Visiiditasud pole muidugi ainus viletsuses virelevate haigete probleem, samale kliinikule on kehvikutel jäänud maksmata 14 000 euri voodipäevatasusid. Apteekrid on nutikamad, nemad linnakehvikule midagi võlgu ei anna.

Rusuvad numbrid ka ilma igasuguse hinnatõusuta ja ma rõhutan, see on ainult üks kliinik, kellele on võlgu 3000 lootusetut inimest. Mulle kõlab Tartus toimuv nagu katastroof, kuid kodanikud ülemused tõstavad eriarsti ja erakorralise meditsiini visiiditasu 5 eurilt 20 peale, see on neljakordseks. 5 euri on 100%, 20 euri vastavalt matemaatikateadusele 400%. See on uskumatu sigadus.

Mõistusevastane ja priiskav on meie medistsiinisüsteem algusest peale, mingid perearstid, mingi haigekassa, mingid valgetes kitlites võllaroad, kellel põhjatud taskud ja kustutamatu isu maksumaksja raha järele. Ainult ilge jama. Sundsüstimisega endale kaela tõmmatud karmavõlg peale selle ja lisaks lõputu slaavi abivajajate hord, mis rindeolusid arvestades peagi kolmekordistub.

See väärastunud süsteem peab kokku kukkuma ja ta kukub, niigi on meil arstijärjekorrad silmapiirini. Nüüd, kus vaestel pole varsti enam arsti juurde asja, jäävad järjekorrad küll lühemaks, aga suitsusammas krematooriumi korstna kohal tõuseb seitsmenda taevani välja. Millega katab laostunud laulurahvas peielaua? Vastust teab vaid tuul.

Soovitan kokkuhoiu mõttes kasutusele võtta standardtekstiga hauakivid, kui võtta kasutusele masstoodang, siis tuleb odavam, igamehe epitaaf kõlagu – siin puhkab Riina Sikkuti armust režiimi meditsiini ohver… nime võib kirjutada veekindla markeriga ise. Ja kui kriis veelgi süveneb, võib nime maha nühkida ja kivi poole hinnaga osta.ee oksjonile panna.

Nüüd tuleb öelda midagi lohutavat. Kes siiani pole siiani tohtrite abi vajanud, need ehk ei pea ka edaspidi pöörduma ja võivad tänada jumalaid. Tõbistel on alati võimalik muuta oma elustiili, süüa ja juua vähem, jätta suitsetamine maha, liikuda rohkem looduses ringi ja üldsegi mitte muretseda, sest hädaldamine ei aita ja globalistliku ilmakorra häving on möödapääsmatu. Oleks meil ainult meditsiinimure.

Üks soome arst tegi kord sellise teaduse, et kunstide või kultuuriga tegelemine on tervisele sama kasulik kui trenni tegemine. Ühesõnaga, kui sa ei viitsi rauda kangutada või keel vesti peal mööda maanteeääri uhada, siis loe, joonista, tinista balalaikat laial rahvamaja laval või tee üks kuri ja kiimaline performants. Pidi tervisele hea olema, kindlasti on ka.

Siis muidugi või tulla väike takistus, et nupp ei noki, et pole seda piisavat vaimset võimekust ja performants ei tule välja. Aga ka selle vastu on teadusel rohi olemas, kui teha korralikult trenni, siis IQ tõuseb, ja kui intelligentsus on tõusnud keskmise lähedale, siis või haarata balalaika järele ning rasked ja higised trennid igaveseks unustada, samas nautida tervist ja sülitada farmakoloogia-põhisele mürgitamisele.

Aga kurb tõsiasi on, et oma tervise eest hoolitsemine, olgu siis füüsilise liikumise või kultuurilise isetegevuse abil, on ikkagi ajamahukas, kohati ka kulukas, tahab iseloomu, distsipliini ja sihikindlust, mida kuskilt võtta ei ole, ei teadusega ega ilma. Ja nüüd oleme lõhkise küna ees, kust väljapääsu õige raske leida.

Tahaks küll, aga ei oska tahta, tahtejõud on mediaanpalga tasemel. Sellises olukorras on paljud inimesed ja meditsiinisüsteemi kollapsi oleme ka korduvalt üle elanud, viimati kommunistide okupatsiooni armetu lõpu järel. Polnud siis inimestel raha ega olnud ka mingit haigekassat, midagi ei olnud. Ometi on meie rahvast teatavad jäänused siiani alles, kõik ei hukkunud.

Kuida oli see võimalik, kuidagi jäädi ju ikkagi ellu? Üks tõhus ravim iga haiguse jaoks oli soolapuhujast manatark, sensitiivid, imeravijad, kelmid, loitsijad, tõivutoojad ja arbujad. Pendlimehi siis veel ei olnud. Ma üldse ei halvusta siin ei vaimsust ega alternatiivmeditsiini, tean paljusid, kes on saanud nõialt abi, aga kelme, eriti ime läbi tervendamise alal, oli üleminekuperioodil uskumatult palju.

Tean, sest mul üks sõber töötas petisest imeravija juures sekretär-asjaajajana. Tema neid siis raviski, nõid ise kasseeris ainult raha. Vastuvõtt oli teenindusmajas. See oli pettus. Nõid oli kindlalt petis, sõber ehk oligi mingite võimetega, välistada ei saa. Aga ilmselt kelmiteenus siiski aitas, sest klientidest puudust ei olnud, raha voolas kui Tigrise jõgi ja elu oli lihasööja lill.

Sellised segased ajad on nüüd tagasi. Viies eurot vastuvõtutasu jäädakse arstile võlgu, järelikult on seda liiga palju ja 20 viie asemel on sisuliselt palgamõrv. Mis siis ikkagi teha, arsti juurde ei lasta, trenni ega kultuuri teha ei viitsi, kelmilt abi paluda keelab südametunnistus, nõida aga ei usu. Midagi ega kedagi ei usu.

Teaduse usku nagu ma olen, tuletan siinkohal lugejatele meelde ühe brittide pikaealisuse uuringu, võeti saja aastased ette ja kuulati üle. Tulemus oli üllatav, aga kindlasti lohutav. Saja-aastased panid korralikult tina ja ka suitsetasid, suuremas osas, kui ma ei eksi. Nii et müüt tervislikest eluviisidest sai teaduselt korraliku kõrvakiilu.

Ometi ei ole pikaealisuse saladus alkoholismis ega tubakas, pigem ei. Kõik pikaelised ei joonud, seega on asi milleski muus. See muu selgitati ka välja, kõik kas tegid tööd või toimetasid mingit ühiskondlikku või hobiasja. Pikaelised oli tegusad ja aktiivsed. Mis liigub, see liigub ja jääbki liikuma. Keegi pikaealistest ei jäänud pensionieas teleka ette lamama. Kes enam ennast ei liiguta, see kantakse jalad ees vaglamarketisse.

Tegevus on tähtis faktor pikaealisuse juures, aga siin on veel üks nüanss. Kõik need pikaealised taadid-memmed tundsid elust rõõmu, nad tegid seda, mis neile meeldis. Sunnitöö tapab. Meeldiv tegevus hoiab sind sada aastat jalul, isegi tubakas ja samaks ei niida sind maha, kui sa oled õnnejunnis ja saba rõngas. Sellise on teadus ja võiksid ka sina olla. Lõbutse! See on käsk.

Sisepaguluses 29.09.2024

Exit mobile version