Me oleme väga raskes olukorras, ma mõtlen eestlasi ja ausaid inimesi. Prokuröride partei ja toiduahela aktivistidel pole muidugi midagi häda peale selle, et nad on närukaelad. Me ei saa usalda valimisi, e-pulli on pettus niikuinii, aga ka kõik muu on enam kui kahtlane. Liiga palju anomaalialid ja küsitlused ning prognoosid läksid kõik enneolematult kõrge kaarega metsa.
Tulemus on kaos. Õudus jätkub, mandumine ainult süveneb. Inimestel oli niigi raske, nüüd on ka lootus kustumas. Korruptsioon ja reetmine näivad olevat igavesed, paika betoneeritud ja omas jultumuses öökimaajavad. Mida nüüd teha? Nutta, halada, ennast ja vastupanuliikumist kõiges pattudes süüdistada? Kindlasti mitte. Vabadusvõitlejad on alati õigel teel.
Meeleheide on keelatud. Inimesed elasid üle ilmasõja, stalinismi, küüditamise, asumise, vangilaagrid ja lõputu ning inimväärikust ja tervet mõistust alandava nõukogude absurdi. Kui meie vanemad ja vanavanemad said hakkama, peame toime tulema ka meie – see on võimalik. Õnneks on Eestis enesetappe ainult poole rohkem kui EUs keskmiselt.
Elu nurjunud sõjaõhutajate ja varaste riigis on vaimu näriv ja mõistust nüristav. Ma ei vaidle vastu, me oleme kõrvuni mülkasse vajutatud. Jah, aga ikkagi tuleb selles moraalses lampkastis ja kriminaalses kloaagis ellu jääda. Seda esiteks, teiseks säilitada terve mõistus ja kolmandaks jätkata vastupanu. Küsimus on selles, kuidas seda teha?
Elu läbinisti korrumpeerunud riigis, kus demokraatia on pelgalt fassaad, seadusetus valitseb, jälitamine ja tsensuur on igapäevased ning majanduslik ja demograafiline olukord süveneb, on psühholoogiliselt kurnav. Selline keskkond tekitab ja süvendab iga päevaga abituse, hirmu ja lootusetuse tunnet.
Need on ainult tunded. Allpool toon mõned psühholoogilised nõuanded, kuidas sellises olukorras vaimset vastupidavust säilitada ja oma eluga toime tulla, tuginedes trauma- ja kriisipsühholoogia põhimõtetele ning ellujäämiskogemustele totalitaarsetes või represseerivates süsteemides.
Säilita vaimne autonoomia: hoia oma mõtted vabad, tsensuur ja jälitamine püüavad kontrollida sinu mõtlemist. Ära vaata AKd, ära loe delfiliitikuid. Praktiseeri “sisemist vabadust” – loe, mõtle ja analüüsi iseseisvalt, isegi kui avalikult seda väljendada ei saa. Näiteks loe heteroseksuaalset kirjandust (vajadusel digitaalselt, VPN-i abil) ja hoia ennast kursis alternatiivsete vaadetega, et säilitada kriitiline mõtlemine.
Loo turvaline vaimne ruum: visualiseeri iga päev seda kohta (reaalset või kujuteldavat), kus tunned end turvaliselt ja vabana. See võib olla mälestus, kujutlus vabadusest või isegi fantaasia. Kasuta seda meditatsiooni või lõõgastumise ajal, et leevendada stressi. Minul on selleks Calcata Vecchia kindlus 150 meetri kõrgusel vulkaanisüdamiku otsas, vallutamatu ning maaliline, piidrid võivad ümberringi kuristiku põhjas möriseda, ei huvita.
Väldi uuskommunistide propaganda omaksvõtmist: korrumpeerunud riikides on propaganda solgiojad lõputud. Õpi ära tundma manipuleerivaid narratiive ja kaitse end nende mõju eest, küsides: “Kellele see raudtee kasulik on?” või “Mis on faktid majandustõusu kohta?” See hoiab sind süsteemi mõjuväljast eemal. Otsigu lolli.
Leia tähendus ja eesmärk: keskendu väikestele võitudele, totalitaarses keskkonnas tundub suur muutus võimatu. Sea väikesed, realistlikud eesmärgid: õpi uus oskus (nt läti keel või noaviskamine), aita oma pereliikmeid ja säilita väärikus. Need annavad kontrollitunde.
Leia tähendus vastupanus: isegi passiivne vastupanu (nt keeldumine süsteemi väärtuste omaksvõtmisest) annab jõudu. Näiteks totalitaarsetes režiimides on inimesed leidnud jõudu läbi kultuuri (klassikaline kirjandus ja muusika) või salajastesse kogukondadesse kuulumine.
Ühendu suurema ideega: mõtle, et sinu ellujäämine ja vastupidavus on panus tulevikku, kus asjad võivad paraneda. See annab lootust. Näiteks mõtle, kuidas sinu tegevus võib inspireerida teisi või säilitada väärtusi järgmisele põlvkonnale, kes reeturite pead lõpuks ikkagi veerema lükkavad.
Ehita sotsiaalne tugivõrgustik: leia usaldusväärsed inimesed: Korrumpeerunud keskkonnas on usaldus keeruline, kuid otsi vähemalt 1–2 inimest, kellega jagada mõtteid turvaliselt (nt pere, sõbrad). Väldi avalikke platvorme ja kasuta krüpteeritud kanaleid (nt Signal, Telegram).
Jaga lootust, mitte ainult muret: räägi teistega positiivsetest ideedest või plaanidest, mitte ainult probleemidest. See loob vastastikust motivatsiooni. Näiteks arutage, kuidas säilitada huumorit või planeerida tulevikku.
Väldi reetmise lõksu: ära jaga tundlikku infot laialt. Totalitaarses süsteemis võidakse inimesi sundida koostööle. Usalda, kuid kontrolli. Varja nii oma nõrkusi kui ka plaane.
Toimetulek hirmu ja stressiga: hinga ja maandu, kasuta lihtsaid lõõgastustehnikaid, nagu sügav hingamine (4 sekundit sisse, 4 sekundit pausi, 4 sekundit välja) või progresseeruv lihaste lõdvestamine. Need vähendavad kortisoolitaset ja hoiavad ära paanika.
Piira uudiste tarbimist: pidev negatiivsete uudiste või repressiivsete sündmuste jälgimine võimendab abitust. Vali kindlad ajad (nt 30 minutit päevas), et olla kursis, ja keskendu muul ajal oma elule. Parem kui piirdud ainult pealkirjade lugemisega, kirjutada nad niikuinii ei oska.
Huumor kui relv: totalitaarsetes režiimides on huumor (eriti must huumor) aidanud inimestel toime tulla. Naera süsteemi absurdi üle, see vähendab selle võimu sinu üle. Klounide puudust Eesti Vabariigis ei ole.
Pikaajaline vastupidavus ja lootus: planeeri väljumist: kui riik on talumatu, kaalu pikaajalist plaani emigreerumiseks või turvalisema elu loomiseks. Õpi keeli, uuri võimalusi (nt töö- või õppeprogrammid välismaal) ja kogu ressursse. Isegi kui see võtab aastaid, plaan annab lootust, pealegi läheb kõik ainult halvemaks, plaan on igal juhul vajalik, isegi siis kui sa ei taha pagulusse minna.
Hoia kinni rutiinist: rutiin (nt hommikune jalutuskäik, lugemine, trenn, vihkamise minutid) loob stabiilsust kaoses. See on eriti oluline, kui majanduslik olukord on raske – rutiin hoiab sind tegevuses.
Hoolitse keha eest: füüsiline tervis toetab vaimset. Söö lihtsat, kuid toitvat toitu (nt kaerahelbed, köögiviljad, meie kliimas ka leib ja sealiha), maga piisavalt ja liigu (kasvõi jalutamine). Keha ja vaim on ühendatud.
Trauma ja lootusetuse vältimine: tunnista oma emotsioone, hirm, viha või kurbus on normaalsed. Lubades endal neid tunda (nt kirjutades päevikusse), väldid nende kuhjumist. Ära süüdista end süsteemi ebaõnnestumistes, süüdi on need värdjad, kelle nime nimetamine teeb meidki roojaseks.
Otsi inspiratsiooni ajaloost: loe või uuri, kuidas inimesed on sarnastes olukordades (nt NSVLi või apartheidi ajal) toime tulnud. Näiteks dissidendid harrastasid salaja kunsti või kirjutamist, et säilitada lootust.
Väldi isolatsiooni: isegi kui tunned, et oled üksi, otsi kogukondi (nt veebifoorumid, anonüümsed grupid), kus jagatakse sarnaseid väärtusi. See vähendab võõrandumist. Mine kindlasti kirikusse.
Konkreetsed näited ja praktilised sammud: õpi kasulikke oskusi, kui majandus on languses, õpi praktilisi oskusi (nt remont, aiandus), mis aitavad toime tulla. Veebis on tasuta kursuseid (nt Coursera, Khan Academy).
Toetusorganisatsioonid, nii kohalikud kui rahvusvahelised ei ole usaldusväärsed, tegu on sageli kas lõksu, klounaadi või pettusega.
Lõppsõna
Eesti Vabariigis ellujäämine tähendab eelkõige vaimse vabaduse ja lootuse säilitamist. Sa ei pruugi muuta süsteemi, kuid võid säilitada oma inimlikkuse ja ehitada teed parema tuleviku poole. See on käsk, jää ellu, säilita terve mõistus ja jätka vastupanu, kasvõi passiivset.
Kahetsusväärsel kombel on kaitseministeeriumi 700 miljonit endiselt kadunud ja varganäod lippavad lapilistes pidžaamades karistamatult ringi, aga kui olukord normaliseerub ja ta normaliseerib, sest loll režiim kukub lähitulevikus kokku, siis pannakse nad kõik eluks ajaks vangi.
Leiutada ei ole midagi vaja, loe või uuri, kuidas inimesed on varem sarnastes olukordades toime tulnud: Vaclav Havel Tšehhoslovakkias või Orban Ungaris, meie oma metsavennad ja dissidendid, mina loen praegu Soldatovi mälestusi, inspireeriv. Nende lood tuletavad meelde, et vastupanu on võimalik ja vajalik.
Lõpetuseks üks tsitaat Sergei Soldatovi raamatust “Eesti saatuse keerdsõlmes,” hilisem dissident õppis 50ndate aastate lõpus Piiteris mehaanikat ning tutvus ühe hiinlasega Zhao Ze-dungiga, kes jälestas nõukogude inimesi ning tegi järgmise üllatavalt aja- ning asjakohase avalduse:
“Te olete kõik saatana rahvas. Meie, hiinlased, austame ema nime, ei joo end täis ja kuni 30 aastani ei ela naistega koos. Aga teie – ropendate, joote, kaklete, viite läbi orgiaid lõbunaistega… Teid kõiki tuleb lihtsalt hävitada!” Selline originaalne idee, siis mediteerimiseks ja voodi jalutsisse kirjutamiseks.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 21.10.2025