Ega Louvre ümbernimetamine ei teeks ka paha, aga alustame kultuuriimperialismi kantsist, mida eksitavalt nimetatakse Prantsuse Instituudiks. Mis instituut saab asuda kirjanike liidu vastas? Sealkandis on ju ainult kõrtsid ja põhjusega. Ja saatkond takkaotsa, miks rassistlik nn Prantsuse suursaatkond, paneme kontorile viisaka nime – näiteks Lõuna-Euroopa Islamismi- ja Homoasjanduse Asutus.
Häbi võiks olla oma prantsuse ja kolonialismi retoorikaga. Tegelege oma valge mehe süükoormaga ja ärge kobisege. Meid kui põlist estraadi- ja orjarahvast sellised halastamatud ja küünilised kolonistid solvavad. Aafrika vabaks! L’Algérie algérienne! Islam est notre religion, l’arabe est notre langue, l’Algérie est notre patrie! L’Algérie algérienne!, Alžeeria alžeerlastele!
Ega Eesti ei ole teie provints, reptiiligurmaanid. Prantslased on ju pesuehtsad naistevihkajad, kargavad kankaani nagu oleks kuri kannul ja nagu me kõik hästi mäletame, pistsid ka enam vähem sündsa naiserahva Jeanne d’Arci põlema nagu takukoonla. Ja ühe Molay põletasite ka ära, oli ta kes ta oli, aga viisakas selline käitumine ei ole.
Aga prantsuse kodanikud ei ole paraku ajaloost midagi õppinud, pealõikamine ja muud hirmuteod on igapäevased. Prantsusmaa paljude väärastumiste hulgas on antisemitism kujunenud viimastel aastatel tõeliselt häbiväärseks probleemiks. Siin on ülevaade viimaste aastate andmetest ja juhtumitest.
2024. aastal registreeriti Prantsusmaal 1 570 antisemiitlikku tegu, mis on ajalooliselt kõrge tase teist aastat järjest. 2025. aastal langes see arv 1 320-le – langus 16%, kuid siseministeerium rõhutas, et see on ajalooliste normide järgi jätkuvalt erakordselt kõrge. Kui te ei suuda oma endeemilist antisemitismi 50% tagasi tõmmata, siis ei ole teil vähimatki õigust teistele rahvastele moraalijutlust lugeda.
Antisemiitlikud teod moodustasid 53% kõigist usulistel põhjustel toime pandud intsidentidest Prantsusmaal, kuigi juudid moodustavad vähem kui 1% elanikkonnast. Julgen oletada, et see 16% langus tuleb sellest, et juudid, kellel õnnestus ellu jääda, lihtsalt põgenevad õõvastavast kurjuse telje riigist.
Konkreetsed juhtumid
22. märtsil 2025 ründas keegi nadikael Orléansi pearabbit Arié Engelbergi, kui too jalutas oma noorima pojaga linnakeskuses. Ründaja karjus antisemiitlikke solvanguid enne füüsilist rünnakut. President Macron mõistis rünnaku hukka ja nimetas antisemitismi “mürgiks”. Kas teie nn suursaatkonnas on selle hirmuteo mõlestuseks kabel, mälestustahvel või altar? Kahtlustan, et ei ole.
Vähe sellest, 2022. aastal rünnati Prantsusmaa riiklikku holokausti mälestuspaika Mémorial de la Shoah koos kolme sünagoogi ja juudile kapitalistile kuuluva restoraniga – mida see restoran teile halba tegi? Üks rünnak võib olla eksitus või juhus, aga see oli teine rünnak vastuvõetava teenindusega asutuse vastu samal aastal. Ma süüdistan! Ma mõistan hukka!
2025. aasta esimese kuue kuuga registreeriti 646 antisemiitliku tegu. Kaua see pull kestab? Ilmselt mitte väga kaua. USA ja Prantsusmaa vahel tekkis diplomaatiline purelemine, kui USA suursaadik Charles Kushner saatis kirjas president Macronile, millega väljendas “sügavat muret antisemitismi dramaatilise tõusu üle Prantsusmaal” ja kritiseeris Prantsuse valitsuse “ebapiisavat tegutsemist”.
Meie oleme ameerika liitlased
Me lihtsalt ei saa Prantsusmaal toimuvale läbi sõrmede vaadata. Soovitan arvestada sellega, et kui Kushner tuleb kahuripaatidega oma kaasmaalasi kaitsma, siis võite arvestada ka meie poliitilise eliidi ja palgasõdurite otsustava sekkumisega. Afgnistaanis käisime, Iraagis käisime, Süürias oleme vist siiamaani, asi see Lõuna-Euroopa meil demokratiseerida ei ole. Käsk on vanem kui meie.
Kokkuvõtteks peaks Prantsusmaa olema Iraani järel järjekorras ja ootama hirmust värisedes pommitamist kiviaega ja dekadentliku tsivilisatsiooni hävitamist. Euroopa suurim juudi kogukond, ei vähem ega rohkem kui 450 000–500 000 inimest, seisab silmitsi püsiva ja tõsise antisemitismi probleemiga, mis on alates 2023. aasta oktoobrist oluliselt süvenenud. See on tõsine asi.
Lugupeetud prantsmannid, tegelege oma tõsiste probleemidega, see soovitus tuleb heast südamest. On täiesti võimalik, et prantsuse majandus on nii halb, poliitiline süsteem täiesti mäda ja jõustruktuuri müürseppadest infiltreeritud, nii et probleemi sisuline lahendamine ei tule enam kõne allagi. Mõistame, aga siis näidake vähemalt head tahet.
Hea tahte märgiks nimetage oma Instituts français Euro-Setu Instituudiks. Setud on meie paljukannatanud vähemus, riigita rahvas kahe riigi vahel. Setod elavad ajalooliselt Eesti ja Venemaa piiril, Setomaal, mis lõigati 1944. aastal lõplikult ja elajalikult pooleks. Sarnaselt diasporaa-juutidele on setod rahvas ilma oma riigita, kelle koduala on võõraste riigipiiride poolt jagatud.
Kui Prantsuse Vabariik ei saa mingil põhjusel kaitsta juutidest kodanikke, siis võtke setud oma hoolde, saate pool pattu andeks. Identiteet ilma territoriaalse riigita pole meelakkumine. Setod on määratlenud end rahvana 2002. aastal ja nad on väga toredad, setud pole ühtegi oma kuningat veel ära tapnud. Eeskujuks meile kõigile.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 24.04.2026