Sotsid tapsid mu vanaisa ära, hiljuti õnnestus mul ühe sellise fruktiga vaadata tõtt Kirjanike liidu Tartu osakonna esimehe valimistel, kus kandideeris meesfeminist ja sots, kes ei häbenenud enesetutvustuses hoobelda sellega, et ta töötab riigi heaks ja on midagi interneti kaitseliitlase taolist. Minu arusaamise kohaselt siis kas tsensor, pealekabaja või stratkommi propagandavalede alandlik edastaja. Õnneks seltsimees Kolki ei valitud esimeheks, raske löök süvariigile.
Kirjandus on ennast vasakpoolsete eestvedamisel nii rängalt rüvetanud, et edasised arutlused on üleliigsed, mis võiks veel halvemini minna – sots Raud on sots Mikserile juba kirjanike liidu romaanivõistluse auhinna üle andnud, homoromaani eest teadagi. Tagasi võtnud ei ole. Vabandanud ei ole. Asi selge ja edasikaebamisele ei kuulu.
Sotsialist ajaloolane Katri Raik (endine respublikaanlik isamaalane ja samuti vasakintellektuaal) on nüüd putinist Stalnuhhiniga kirglikult ja reetlikult ühte kremlimeelsesse porukasse heitnud. Kas see üllatab meid? Ei üllata, sotsid ongi sellised, eriti sotsialistlikud poliitikud Reist alates. Samas on Narva pärast etnilist puhastust niikuinii vene linn.
Ongi hea, kui Narva ja sealsete kolonistide meelsus paremini välja paistab, et ei oleks mingeid illusioone ega patoloogilisi emotsioone, a la palju toredaid inimesi. On ka toredaid inimesi, aga kas nad ka valimistel toreda valiku teevad, eks me näe. Tallinnas tavaliselt ei tee ja pole ka Narvas teinud.
Eelpoolmainitud Stalnuhhin elab ikka veel Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis aga mitte keegi ei näe julgeoleku ohtu ei sotsides ega stalnuhhinlastes, jõustruktuurid on veendunud, et oht lähtub Kuremäe kloostrist, eks ole. Ei üllata meid ei kirjanikest ega ajaloolastest sotsid, vana asi kõik, kunstiajaloolastest sotsidel on meile, eriti pensionäridele, palju uut, tarka ja üllatavat öelda.
Krista Piirimäe, teose “Kunstielu Emajõe ääres 1971-2017” autor, on üllitanud Postimehe vahendusel süvasotsialistliku propagandamaterjali pealkirjaga “Pensionid tuleb külmutada seniks, kuni Eesti ei ela enam võlgades.” Mõte on arusaadav pealkirjast enamat lugematagi, pensionärid peavad lähitulevikus nälga surema, sest võlakoorem riigil aina kasvab ja inflatsioon möllab.
Vahelepõike korras meenutan, et sotsid olid kunagi töörahva ja rõhutute õiguste eest võitlejad, nad ütlesid, et nad on head. Seda enam ei ole. Pensionärid on ühiskonna üks nõrgemaid osasid ja nüüd läheb sotsist intellektuaal sõna otseses mõttes vanakeste elu kallale. Võin selgitada, aastal 1991 oli keskmine pension 9,5 eurot. Ilma indekseerimata ja pensioni tõstmiseta oleks pensionärid juba ammu kõngenud. Fakt.
Kui kaua läheb aega, et tänane pension oleks ostujõult võrdne 9,5 tänase euroga, ei oska keegi täpselt öelda, aga pigem juhtub see varem kui hiljem. Majandus on kaoses, sõjaõhutajad rapsivad meeleheitlikult, rohepööre ja immigratsioon teevad oma halastamatut laastamistööd. Ma ei imestaks, kui see juhtub kuude, mitte aastatega. Sots Piirimäe tahab, et mingi aja pärast elaksid meie pesnionärid 9,5 aastaga kuus.
Selline kavatsus on ilmselgelt massimõrvarlik. Millest lähtub sotsireo oma arutluses, riigil on raske. Muidugi on riigil raske, kui ta külvab raha sõjakolletesse, dementsesse rohepöördesse, ähvardab maksuküüruga ja ehitab korruptante rikastavat raudteed ning kandib riigi raha 2.4 miljardi kaupa ei tea kuhu.
Loll riik teeb lolle kulutusi, sellega ma olen nõus. Aga miks peaks selle eest karistama ainult pensionäre, valimas käivad ju kõik. Palju õiglasem oleks kehtestada valijamaks ja siduda see valija poliitilise eelistusega – kui valisid meile kõigile õnnetuse ja sõja kaela, siis makse see jama ka kinni. Õiglane oleks see, kui iga sotside valija maksaks aastas 4-5 tuhat kokkukeeratud jamade heastamiseks.
Kahju on muidugi suurem, aga ka sots ei saa elada 9.5 euroga kuus, nii et keskmine sissetulek seab siin sotsimaksule omad piirid. Käesolevaga pöördun va pensionäride poole, sotsid tahavad teid maapealt minema pühkida, ärge valige sotse, see on enesetapjalik valik. Vihake, põlastege ja jälestage sotse. Muidugi ärge valige ka muid koalitsiooni jõhkardeid, valige kvaliteetkonservatiive, valige EKRE. Normaalsus elunormiks.
“Mulle meeldib Jürgen Ligi jutt sellest, et riik ei tohi elada võlgu, sest ka mina ei ela võlgu.” Mul on ükskõik, mida räägib või kraanikausitab hr Ligi ja ka see, kas mõni sotsist kunstteadur elab või sureb. Parem kui ei, õhk oleks puhtam ja nõmedat ja kroonutruud plära vähem. Mulle ei meeldi see, kui pensionäril on pinss väiksem kui igakuine apteegi arve. Tean sellist pensionäri hästi.
Penskarid, ühendage oma jõud sotside vastu: üks tüübiline suure südamega sots selgitab teile praegu, et rohepööre, kaotatav Ukraina sõda, rikaste ametnike maksukoormuse vähendamine ja mitte kusagile viiv ja mitte millekski hea raudtee on olulisemad kui teie niigi vaevaline toimetulemine. Sõjatööstuse kasumit ei tule kärpida, tuulemöldrite tiibu ei tule kärpida, hoopis teie peate püksirihma pingutama ja pikemas perspektiivis üldse ogaraks nälgima.
See ongi sotsialism – alatu, loll ja julm. Süvariiklik, reetlik, putinistlik ja pooletoobine. Kui keegi veel kunagi peaks mõne sotsireo poolt hääletama, võib iga aus pensionär talle kätega kallale minna, afektiseisundis või kuidagi nii. Igaks juhuks hoidke mind ka kinni, õnneks Pärnus sotsid omavalitsuste valimisel hääli ei saanud ning volikokku ei pääsenud. Järelikult saab ka nii, et ei anna hääli inimkonna vaenlastele.
Pensionäride näljutajad on väga halvad inimesed. Ei mingit toetust pensionäride näljutajatele. Prääksub nagu lojus, vingerdab nagu lojus, see on fakt.
Sisepaguluses 19.11.2024