Enesestki mõista ei saa ERRi tõsiselt võtta, see transvestiitide häälekandja on üks alatumaid ja silmakirjalikumaid kogu riigis. Kui nad midagi ette võtavad, siis on see halb, mürgine, öökimaajav, äraandlik ja ohuks meie keelele, rahvusele ja kultuurile. Nii ka järjekordne kampaania korras käima tõmmatud libaeestlaste rünnak.
Viimane selles globalistide rodus on õige eksootiline, iraanimaa sooneutraali sulest: Arashk Azizi: mida tähendab olla eestlane? Lisaks teine propagandistist uusidentideedisaaja William Buescher: mina olen eestlane, ja eelmiste ideoloogiline isa, suur globalismi teoreetik Marek Tamm: kas eestlaseks saab hakata?
Kõik nad kooris ja muidugi ka omajagu põhjendatult tambivad mutta Tiiu Hallapi lugu eestlasest ja tuareegist, kes küll väheveenvalt ja nõrgalt positsioonil kaitses igati õiget mõtet, et iga mats ei saa lambist eestlaseks hakata. Hallapit oleme siin isegi varem sarjanud, pole vaja pikemalt peatuda, lugu oli kehv.
Kogu see kampaania on ajupurustamise eesmärgiga strateegiline kommunikatsioon, mis peab ähmastama meie mõtlemises mõistete “eestlane” ja “eestlus” tähenduse. Kaks muulast kuulutavad kärarikkalt, et nad on eestlaseks hakanud ja sm Tamm kinnitab, et saab küll eestlaseks hakata ja nii ongi hea ja õige.
Toon mõned tekstinäited, et globalismi prohvetite ohtlikust demagoogiast pilti saada. Maailmakodanik Azizi kirjutab: “Olen lugenud eesti mütoloogiat “Kalevipojast” Ülemiste vanakeseni… Ma räägin, loen ja kirjutan eesti keeles. Olen isegi komponeerimas teoseid, mis on inspireeritud eesti mütoloogiast ja rahvapärimusest. Ometi olen kohanud eestlasi, kes pole kunagi lugenud “Kalevipoega”…”
Jutu mõte on selge, Azizi on lugenud Kalevipoja kiviviskamise lugu, aga enamus eestlasi ei ole ja ei hakka ka mitte kunagi lugema, seega on Azizi eestlane, eestlased aga ei ole mingid õiged eestlased. Ääremärkusena, “Kalevipoeg” ilmus 1860datel ja alguses akadeemilise väljaandena Soomes. Kui nii, siis esimesed eestlased tekkisid maamunale 1862 Kuopios, kohalike akadeemikute baasil.
“Kalevipoega” muidugi tuleks lugeda, mõistagi koos Annisti 1000 -leheküljelise eksegeesiga, kui oleme realistid ja loodame, et seoses arvutite ja tehisaru kiire edenemisega on võimalik teha Kalevipoja-aineline multifilm või ka täispikk mängufilm, hiinlastel on üks päris hea filmirobot juba täna olemas.
Vahva Azizi arendab oma mõtete edasi: “Lõppkokkuvõttes ei ole olemas absoluutset eestlast. Ja laiemalt, ei ole olemas absoluutset ühegi rahvuse liiget. Isegi kui suudaksime määratleda “täieliku” eestluse seisundi, ei mahuks paljud eestlased ise sellesse.” Selgitan, eestlase definitsiooni ei ole ja kui oleks, siis eestlased ei oleks selle järgi eestlased, Azizi ise aga küll.
Loogikat ma siin ei näe, kui kartuli definitsiooni ei oleks olemas, kas see tähendab siis seda, et kõik soovijad võivad ennast esimesel võimalusel kartuliteks kuulutada? Kõik teavad, kes on eestlane, ilmselt teab ja ERRi toimetaja, aga jätab meelega välismaalasest kohtlase mulje.
Palju targemad ei ole lood ka teise isehakanuga, William Buescher kinnitab otsesõnu, et ta on eestlane. Mina ütlen selle peale, et mehike valetab nii et suu suitseb. Laseme aga uusidendisaajal endal segast peksta: “Mina olen ise südames eestlaseks saanud nagu paljud teised inimesed, kes on Eestisse kolinud või isegi Eestis teisest rahvusest peres sündinud. Oleme ära õppinud siinse keele, osaleme täiel määral Eesti ühiskonnas ja panustame selle toimimisse märkimisväärselt.”
Vihm panustab ka põllumajandusse ja enamgi veel kui märkimisväärselt, ometi pole ta eestlane, pole inimene ja ei ole ka homo. Panus ja identiteet ei ole üks ja sama asi, paljud eesti kirjanikud ei panusta mitte midagi, ikkagi on eestlased, kuigi inimeste ja loojatena täielikult nurjunud.
Buescher jätkab murelikul lainel: “Meil on eestlastest sõbrad ja mõistame kohaliku kultuuri olemust, me armastame Eestit ja tunneme end eestlastena. Ometi ei pea paljud meid ikka eestlasteks. Miks?”
Selgitan, teid ei peeta sellepärast eestlaseks, et te olete sakslane. Kas sellest on siis nii raske aru saada? Mitut kõrgharidust selleks on vaja? Keegi teie südamesse ei näe ja ei tahagi näha. Rohepöörde kriitikuna olete tubli, aga ka see positiivne asjaolu ei tee kellestki eestlast.
Eestlane ei ole ilmtingimata sügavate kultuurihuvidega inimene, iga eestlane ei ole majandusse panustaja, paljud saavad sotsiaalabi, mis teha. Kui majandus oleks määrav, siis oleks Eesti pass ainult rootsi pankuritel. Loen ja mõtlen, miks peaks aus inimene endale eesti identiteedi varastama? Just nimelt varastama, sest ausalt seda endale mitte kuidagi ei saa.
Selle teema juurde tuleme tagasi, aga enne laseme pilgu üle ka uusidentiteedi saajate teoreetilisest pagasist. Kas saab eestlaseks hakata, räägib filosoof sm Tamm: “Minu meelest saab – mitte hetkega ja mitte deklaratiivselt, vaid aja jooksul, keelt omandades, kombeid õppides, vastutust võttes, ühiskonda panustades. Ja kui me seda võimalust eitame, siis ei kaitse me eestlust. Me teeme eestlusest hoopis hääbumisele määratud kinnise klubi, mis kaitseb ennast “vaikiva teadmise” sõnastamatu riiviga.”
Ähvardus on varjamatu, võtke aga kõik võõrad omaks, muidu kärvate. Vaadake kui toredad ja andekad võõranäod meil siin ERRis on üles rivistatud – eestlased on nende kõrval puhta metselajad.
Esiteks kärvavad meie silme all kõik Euroopa rahvad, kes on sm Tamme massiimmigratsiooni aluspõhimõtte omaks võtnud. Immigratsiooni õilistamine on vale, alatu vale, enesehävituslik vale. Elamus võõraid ei ole muusikud ega insenerid, väga paljud on lausa kaabakad, parasiidid ja ebakultuursed töllakad. Tuleb ette ka pealõikajaid.
Mina ei hakka siin seletama, kes on eestlane, pole mõtet. Kõik normaalsed eestlased teavad seda, teadsid seda enne Kalevipoega ja ajalehti. Aga somaalimees ei ole eestlane, ei ole ka düsseldorflane ega kermanshahlane, Petrõkina ei ole kohe kindlasti eestlane.
Südames muidugi, südames võite olla kasvõi marslased, nii nagu on südames naine see veider kohimees, kes laseb endal munad maha võtta. Kui on nii vaba süda, siis vist ei aitagi mitte midagi. Aga ühte ma teile ütlen, Marsil teid kindlasti omaks ei võeta.
Ärge laske ennast ERRi kelmidel segadusse ajada, eestimeelsete võõramaalaste masse ei ole olemas. Hea näide on siin kasvanud vene kutid, keda ei saa sõjaväkke võtta, sest nad ei oska eesti keelt. Sellised on nn eestimaalaste ja immigrantide põhimass, nad ei ole isegi immigrandid – siin sündinud, siin elanud, aga 200 sõna pole võimelised ära õppima – selline on tegelikkus. ERRi valed ei muuda olukorda.
Miks aga peaks keegi endale eesti identiteedi varastama? Ilmselt öeldi kuskilt toimetusele, et nüüd peavad tulema sellised ja sellised lood. Kultmin meil ju korraldab ajakirjanike õpet, et immigratsioonist õigesti kirjutada. Õige on valetada, et iraanlane on eestlane.
Toimetaja siis leiabki mõne välismaalase ja teeb neile asja selgeks. Vabandage, et tülitan, aga te olete nüüd eestlane. Mis eestlane mina ka olen? Ole või kuue varbaga, aga kirjutad loo “Mina olen eestlane” või sinu robotitest või helinditest ei ilmu enam ridagi… Ei midagi isiklikku. Minu vaimusilmas käivad need asjad nii.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 25.02.2026