Mul on hüpotees selle kohta, miks liberaalide ja vasakäärmuslaste ajud kärbuvad, isegi kui kunagi on olnud tegemist keskmiselt võimeka inimesega, siiski teatava vasakliberaalse seeestumise järel intellektuaalsed võimed känguvad, näeme seda igal sammul. Pahatihti ka Postimehe veergudel.
Miks peaks liberaal ja koerakoonlane Saarts üldse sõna saama, pealegi veel veidi konservatiivsemas lehes kui muud taolised? Enne kui liigume ajukärbumise traagilise juhtumi juurde, üks uudis laiast maailmas, mis teeb igasugused arutelud pikas perspektiivis üleliigseks. Soome sonib tuumarelvast:
“Valitsuse ettepanek võimaldaks tulevikus tuua Soome tuumarelva või seda Soomes transportida, üle anda või omada, kui see on seotud Soome sõjalise kaitsega,” ütles kaitseminister Antti Häkkänen ajakirjanikele. “Kõikidel muudel juhtudel peale nende erandite on tuumalõhkekehade import, transport, üleandmine ja omamine jätkuvalt keelatud,” ütles Häkkänen.
See on küll hea, et Soome ründamiseks ei tohi eriti ohtlikku asjapulka riiki tuua. Ja kui mõtlema hakata, ega siis Soome kaitsmiseks tuumarelva vast Soome enda vastu ei kasutada, pigem antakse ikka mõnele välisriigile sellega pasunasse. Aga liberaale ei või iial teada, vabalt võivad enesekaitseks Helsinki maha põletada.
Soome uudis mõjub rahustavalt, lahe taga on ka tüübid omadega kaunis sassis, ei ole ainult Eesti probleem, globalistlik satanism on siinkandis täies elujõus ja eskaleerib, nii et luu paistab. Kas see tuleb eriti suurest tarkusest või vastupidi, eks me sinna oma arutlusega püüamegi jõuda.
Asetame faktid ajateljele ja selgub, et kõigepealt avaldatakse pikka aega Saartsi liberaalset agitatsiooni ja seejärel vajutatakse tuumapedaal põhja. Üks asi ei vii otseselt teiseni, aga Saarts on tuumaholokausti eelduseks. Juhul kui ühiskonna terve mõistus ehk kognitiivne taristu on purustatud, võib süüdimatult jahuda ükskõik millest, sest kõik peksavad pidevalt segast ja keegi ei pööra totrusele enam mingit tähelepanu.
Ah aaa, et tuumapomm tuleb, aaa, jaa, küllap see on siis sama hea kui homoabielu, laste kohitsemine, sitikate söömine, kõrbesõda või tuulemöldrite korruptsioon ja õnn. Enam polegi ühtegi jälkust, mis ei oleks esitletud ja õnnistatud kui õnn õue nurgas – nii nad kirjutavad, nii nad sonivad, nii see neil käib.
Hiilides on debiilsusest saanud normaalsus. Samm sammult on absurdist saanud juhtiv filosoofiline õpetus. Mõistagi ei kohta me tänapäeval enam Camus, Harmsi ja Kafka laadis kvaliteetabsurdi, kaugel sellest, tänane absurd on klassikalise absurdi hale vari, küündimatu koopia, ilma sõnumita, ilma tähenduseta, samas 100% Saarts.
Kui Saartsil millestki kirjutada ei ole, siis võtab ta jälle ühiskonna lõhestamise ja vihkamise ette, nimetagu ta toimuvat polariseerumiseks või kuidagi teisiti. Mida keerulist lõhestamiseks ja vihkamises ei ole, seda teevad tema valeandmetel konservatiivid. Kuidas nii? Nii nagu Poolas ja Ungaris. Kõigepealt on võimul liberaalidest värdjad ja korruptandid, kes kontrollivad kohtuid, meediat ja üldse kõike.
Umbas nagu meil praegu, kõiki normaalseid inimesi kiusatakse taga ja majandus variseb kolinal kokku, seda jama on raske välja kannatada, äravaevatud inimesed valivad konservatiivse valitsuse ja need hakkavad õiget asja ajama. Saartsi fenomenaalses tõlgenduses hakkavad konservatiivid lõhestama ja emotsionaalselt vihkama.
No ja kuidas see käib? Midagi uut siin ei ole, konservatiivid üritavad riiki kontrolli alla võtta, juhtida protsesse nii, nagu valija on neid volitanud. Mõistagi tuleb selleks kõrvaldada teelt kommunistlikud korruptandid, nende meedia ja kohtud, aga see ei lähe Saartsi arvates mitte, kohtud ja ajakirjandus peavad olema endiselt punapedofiilide kontrolli all.
Kui liberaalid ajavad oma asja, siis on see ühiskondlik harmoonia, kui aga konservatiivid hakkavad olukorda normaliseerima, siis on see viha, lõhestamine, demokraatia hukk ja maailma lõpp. Liberaal võib teha mida ta tahab, konservatiiv võib aga teha ainult liberalismi, muidu on ta metselajas ja paha inimene.
Osundan: “Oletame, et sa oled konservatiiv ning tugeva polariseerumise olukorras hakkab sinu partei võimule saades enda poliitilisele kontrollile allutama rahvusringhäälingut… Sinu toetatud võimupartei põhjendab seda sellega, et liberaalid on ju aastakümneid arvamusruumis domineerinud. Nüüd aga võitsid valimised konservatiivid, nende taga on enamus ning see on ju demokraatiale igati kohane, et konservatiivsed hääled kõlavadki meedias nüüd valjemalt.”
Edasi seletab Saarts, et taolised arengud on ohtlikud demokraatiale ja mina kui konservatiiv, peaksin hakkama piidreite, reeturite, feministide ja muude kahjurite sõnavabadust kaitsma. Muidugi ei hakka, Saartsi arvates on see halb, minu arvates väga hea. Me oleme sellise muutuse üle elanud ja keegi ei kurda.
Oli tiblade okuptatsioon, siis okupatsioon kadus, selle asemele tuli Eesti Vabariik. Okupantide kohtusüsteem, plaanimajandus ja punameedia visati prügikasti ja mitte keegi ei halanud demokraatia kriisi pärast, ehk tegid seda Kogan ja Sai, täpselt ei mäleta ja pole ka oluline. Kommunist oli vaenlane, keegi ei tahtnud temast enam midagi kuulda.
Kas siis demokraatia ja avatud ühiskonna huvides peaks ERR ikka veel “Teenin nõukogude liitu” ja muid kommunistide propagandasaateid edasi vorpima? Ei. Kodanik Saarts, asjad ei käi nii, teie aju on kärbunud ja ärge meid enam oma jobujuttudega tülitage. Teiesugused uuskommunistid on riigi kaaperdanud ja nuhtlusest tuleb vabaneda või me kaome maamunalt riigi ja rahvana. Igasugune kommunism on hävituslik.
Aju on teil ja teistel vasakliberaalidel aga kärbunud selle pärast, et teil ei lähe aju vaja, kuskilt pedofiilide verejoojate kontorist tulevad teile vastuvaidlemisele mittekuuluvad suunised, aju sellises häbiväärses olukorras ainult segab. Võimalusel lülitage oma aju sisse, kui ei, vaikige igaveseks.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 05.03.2026