Lillaroosade propagandaleht EPL kuhjab endale tuliseid süsi pea peale. Kadjakad tõmbasid käima järjekordse narkoasjanduse edendamise kampaania, mis mõistagi põhineb valedel, kurjusel ja surmakultuuri vastutustundetul ideoloogial. Juhtkiri kannab õõvastavat pealkirja: Suhtumine uimastitesse peab muutuma märksa paindlikumaks.
Kohe alguses tõmbab agitaator haleda kiunati käima, osundan: “Võisime äsja lugeda nukrast statistikast, et surmad uimastite üledoosidest on viiekordistunud. Kas võib olla paremat kinnitust senise narkopoliitika läbikukkumisest?” Tõmbame selle valedepuntra kohe pilbasteks. Jah, narkosurmad on tõusnud, see on halb ja probleem tuleb koheselt lahendada.
Lahendus ei ole kommunistide massihaua järele haisev pohhuism ehk liberalism ehk nn paindlik ja kõikelubav suhtumine. On vaja rohkem paindumatust, nii oleme me juba tulemuse saavutanud ja saavutame jälle. Ega see ei ole meil esimene norkosurmade pandeemia, hetkel on meil 100 surma, kommudel on aga meelest läinud, et aastal 2012 oli 170 narkokärvamist.
Aasta 2018 olukord muutus, statistika näitas 39 surma, põhjuseks fentanüüli turult kadumine. Mürk kadus aga selle pärast, et Keskkriminaalpolitsei likvideeris kaks suurt kuritegelikku grupeeringut, kes tootsid ja levitasid fentanüüli Eestis, muuhulgas avastati esimene tuntud statsionaarne fentanüüllabor.
Konfiskeeriti ligi 10 kg fentanüüli, mis vastab miljonitele doosidele. See katkestas peamised tarneahelad, aine kättesaadavus langes järsult. Järgmise aastad oli rahulikud, 2020: 31 surma ja 2021: 39 surma. Tubli töö, hea tulemus. Rõhutan veelkord, et elud päästeti paindumatu narkopoliitikaga, mitte lillaroosa ja ilase sallivuse või homopaindlikkusega.
Miks praegu laibaloend laes on? Sellepärast et turule on tulnud uus kange mürk – uued sünteetilised opioidid – nitaseenid (nt protonitaseen, metonitaseen), mis on fentanüülist sageli kangemad. Alates 2022. aastast on need põhjustanud surmade järsu tõusu (2023: üle 100 surma, enamik nitaseenidega seotud).
Milline haige kommunistiaju võib arvata, et kui fentanüül saadi kontrolli alla jõuvõtetega, siis nitatseenid viib turult minema vasakeidekeste sentimentaalne hala? See on debiilne, see on vale, see on mõrvarlik ja alatu. Aga kommunistide ja homoseksualistide lehtedelt ei olegi midagi muud oodata kui sõjapropagandat, süstlavalesid ja surmavat narkoprohvetlust.
Enamus laipu on nitaseene sünteetika ja kokaiin. Siin on nulltorelants ja asi ants. Ja üldse, õlu peab olema odavam kui MDMA/ecstasy, mille tablett maksab 5–15 € ja mõju kestab 3-6 tundi. Kui MDMA on õllest ja viinast odavam, mis tulemust te siis ootate? Tondid saavad 10-eurise või isegi odavama tableti eest terve õhtu jõmiseda, samas kui aus õlleentusiast ja väärtvirde manustaja maksab ennast haigeks.
Aga ka tabletiturul ei ole sallivus kohane, kohe ta ära ei tapa, aga ka see solk rikub pikas perspektiivis nii tervise, kodumaise alkoholitööstuse väljavaated kui ka õilsad vaba aja veetmise kombed. Kui tableti hind kukub euro peale, siis ei viitsi töllakad enam AKd ka vaadata, raamatute lugemisest rääkimata, pilt on paari sendi eest taskus ja taruirara.
Mul on selline hüpotees, et meil on sellepärast nii palju lolle, et nad söövad tablette nagu leiba. Ei ole vaja oma aju purustada. Ei ole vaja enda peal igasugust saasta katsetada, katsete jaoks on rotid ja kovidientusiastid. Ja ütleme ausalt, ei lähe need eksperimendid teil nii hästi, et kutsuks kaasa tegema, tänan, ei.
Kuhu maani jõuab liberaalse narkopoliitikaga välja, on näha USA demokraatide nn varjupaigalinnades, kus loomastumine on totaalne. Kõikjal väljaheited, elavalt mädanevad kodutud, totaalne anarhia, sigatsemine ja pätistumine. USA nn varjupaigalinnades nt San Francisco, Seattle, Portland, Los Angeles on liberaalne narkopoliitika: harm reduction, decriminalization, tolerantne lähenemine avalikule tarvitamisele.
Liberaalse narkopoliitika tulemus on kaos, fentanüüli kriisi ehk massimõrv. Üledooside arvu kasv on verine fakt. Fentanüül on põhjustanud surmade plahvatusliku tõusu: San Franciscos üle 800 surma aastas (2023–2024), Los Angeleses ja Seattle’is sarnane trend. Kriitikud väidavad, et liberaalne poliitika (nt avalik tarvitamine ilma karistuseta) soodustab süstimist ja muudab tänavad ohtlikuks. Portlandi Measure 110 (decriminalization 2020–2024) järel tõusid surmad järsult.
Kodutus ja avalik korratus lokkavad linnades nagu San Francisco (Tenderloin), Portland ja Seattle, on tänavatel laialdane avalik süstimine, telklinnakud ja prügi, süstlalademed. See loob “open-air drug markets” mulje, mis peletab elanikke, turiste ja ettevõtteid. Kodutute arv on kasvanud, sageli on tänavaelu seotud sõltuvusega – kriitikud ütlevad, et harm reduction ilma sunniviisilise ravita hoiab inimesi tänaval.
Pätistumine on kohutav probleem. Kuritegevuse tõus toob vargused, vägivalla ja muu kuritegevuse, kodutute/sõltlaste seas on pätistumine hüppeliselt kasvanud. Ettevõtted kurdavad klientide kaotust. Mõistagi seostub see haiglase tolerantsusega, nt vähe arreteerimisi väikeste koguste eest, mida jutlustab ka meite pooletoobine EPL.
Isegi ameerika kommunistid on hakanud vaikselt aru saama, et päris nii see asi ikka ei käi. Poliitiline tagasilöök on ilmne, paljud linnad, nende hulgas San Francisco, Portland, Seattle on viimastel aastatel karmistanud narkopoliitikat: Oregon tühistas Measure 110 2024, San Francisco nõuab ravi toetuste eest, Seattle ja LA suurendavad politsei patrulle. See näitab, et kinnismõtteline liberaalne lähenemine kukkus täielikult läbi.
Ja meie kommaritel, punareitel ja idiootidel jätkub ikka veel jultumust seda laastavat narkojama meile pähe määrida. Ei lähe läbi, meie oleme presidendihärra Trumpi liitlased halastamatus narkovastases võitluses, meie ei lase inimesi ära tappa ja sandiks teha. Hulle on selletagi liiga palju.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 30.12.2025