Uued Uudised

Sven Sildnik: meie vapper Zelenskõi hakkab kohe tiblasid tuumalõkkel grillima, kas pole tore see?

Ukraina piiride sulgemise projekt on lõpuks ometi liikumas lõpliku lahenduse poole. Lahendus on reaalne, tappev ja üdini positiivne. Mordor pühitakse maa pealt. Hetkel muidugi vant pressib peale, ahnitseb võõraid maa-alasid ja seda on paha vaadata, aga kohe muutub kõik. Õige pea saab Putin sellise tuumalitri, et ohohohoooo.

Võitmatu president Zelenskõi jalutab Brüsseli poole tutvustama oma võiduplaani Euroopa Liidu Nõukogu järjekordsel istungjärgul. Meie aja kangelane selgitab oma kavalat plaani, mis seisneb tuumasõja vallapäästmises. Lääne poolt reetlikult hüljatud Zelenskõi arutles, et kui Ukraina ei saa endale kohe NATO liikmelisust, võib ta luua endale tõe ja õiguse huvides seisusekohase tuumaarsenali. Ega muud üle ei jäägi.

Mehesõna, muud ma ei ütle. Respekt. Midagi peab ju tegema? Pealegi on Ukraina põline tuumariik. Kui ma õigesti mäletan, siis oli Ukraina Venemaa ja Ameerika järel võimsuselt kolmas aatomipommi riikide klubis. Me kõik teame, et segastel aegadel peteti ukrainlastelt tuumapommid välja, vandid ja lääneriigid lubasid tagada Ukraina turvalisuse. Mõistagi ei taganud keegi mitte midagi, otse vastupidi.

Tehti Budapesti leping, anti ukrainlaste pommid jänkide nõudel vantidele ning lubati valelikult hoolitseda, kaitsta ja hoida. Tänaseks hakkab juba ajakirjanikelegi selgeks saama, et midagi ei hoolitseta, kaitsta ega tagata. Tõmmati taas kord lihtsameelsetel idaeurooplastel nahk üle kõrvade, seda need sulid oskavad. Agressor möllab juba kolmandat aastat, Donetsk põleb, aga tuumapommi pole, kui nii edasi läheb, siis varsti ei ole enam mitte midagi varastada.

Parastada ei ole ilus. Eks me ise saime oma baaside lepinguga samamoodi vastu pükse. Vahe on ainult selles, et me ei andnud oma relvi niisama ära, vaid müüsime need hispaanlastele. Hispaanlased tapsid nendega oma kommunistid maha, meie aga lootsime nagu lollakad venelaste baaside ja vastastikuse abistamise lepingu peale. Hea, et keegi praeguseks üldse veel elus on siin paepealsel maal.

Ega suurriikidega ei saagi inimese moodi rääkida, neile torka tuumarusikas nina alla ja nõua, kas saab lõpuks ometi NATOsse või hakkavad ka Brüsseli bürokraatide kuklad radioaktiivsest kiirgusest hiilgama nagu jõuluklüünlad. Heatahtlikust ja rahulikust jutust see bande aru ei saa. Neid tulebki surmaga ähvardada, neilt saabki ainult pussnuga kõril oma õigusi välja pressida, ilmselt oleks tark võtta ka pantvange. Euroopa lojuse sõna ei maksa midagi.

See Zelenskõi on muidugi viimane kelm, avantürist ja bluhvib pidevalt nagu narkouimas kasiinosõltlane, aga mulle ta meeldib. Ta teab, kuidas Läänele koht kätte näidata. Meist ei ole Brüsselile väärilist vastast, Zelenskõist võib olla, ta vähemalt üritab. Hoiab väikeriikide lippu kõrgel. Zelenskõi kinnitab, et Ukraina oskab tuumapommi teha, neil on millest seda teha ja kui vaja, siis on kahe nädala pärast valmis ka.

See jutt iseendast ei pruugi olla tõsi. Kunagi muidugi oskasid, aga sellest ajast peale on palju haljast vodkat kõrist alla voolanud. Mälu pole enam see. Ülikoolid on igal pool mandunud ja kaadrid loomastunud, meil näiteks hakati tegema mingit eesti sümboolikat, välja tuli aga oksendav siil. Ei ole need asjad nii lihtsad midagi, et võtad ja teed.

Ilmselt valetab. Samas võib ukrainlastel tuumapomm juba mõnda aega olemas olla, isegi palju tuumapomme. Kui Nõukogude Liit lagunes, siis lobises üks vene kindral välja, et kaduma on läinud 200 kohvertüüpi tuumapommi. Pomme oli aga kommunistidel õige mitut masti, osa olevat olnud pisikesed nagu pesapalli pallid – ümbermõõt 22,5 cm.

Sellised paned taskusse, sõidad bussijaamast trammiga Punasele väljakule ja põmm. Jutukas kindral kukkus varsti lennukiga alla, nii et ega me fakte kontrollida enam ei saa. Räägitakse, et suurema osa kohverpommidest ostsid ära hiinlased ja iraanlased. Fakt on aga see, et kui mingi asi on ripakil, siis ukrainlane ta ka oma kuuri alla veab. Väga tõenäoliselt Zelenskõi valetab pommi tegemise kohta, aga piinlik on ju öelda, et varastasime endale siis ja sealt nii ja niipalju tuumakaid. Ei ole viisakas ja lepingu valguses ka nagu ei sobi.

Ma olen täiesti kindel, et valetab, aga pommid on ikkagi olemas. Sellisel juhul saab kohe päris palju nalja. Üks hüpotees on selline, et üks demokraatlik ja tundmatuks jääda sooviv liitlane on ennegi oma liitlastele, nt ühele Piiblimaal baseeruvale väikeriigile tuumapomme eraldanud. Althõlma ja ilma ametlike paberiteta, aga töötavad needki.

Asjade käik Dnipro steppides võis väga vabalt olla ka selline – idaeurooplasele öeldi, et sõdi, missa pabistad, saad raha ja me aitame, antigi raha. Tuju läks kohe heaks. Sõda muidugi läks halvasti, relvadega kiskus nutuseks, mehed said otsa ja asi läks igati hapuks. Idaeurooplasel nutuvõru ümber suu, aita, isake, peenike on pihus, hinge võtavad seest, kaabakad.

Isakesel on aga Piiblimaal uued ja huvitavamad projektid, virilad idaeurooplased on kõiki juba ammu ära tüüdanud, samas tahaks ikkagi kuidagi vantidele keerata. Aitaks küll, aga abi on otsas, kassettpommid on ka otsas, valget fosforit läheb omal tarvis. Aitaks, tõesti tahaks aidata,  ega ei saa. Ei ole võimalik. Idaeurooplane puhkeb lohutamatult nutma.

Nutab kuu, nutab kaks, siis heliseb mobla. Idaeurooplane vastab pisaraid neelates, teie teenistuses. Isake lohutab, mis sa halised, see tuleb närvidest, see läheb mööda. Ega ma niisama, tööasjad, kuule, kuuled? Ma leidsin mõned vanad tuumapommid, ega sul ei lähe järsku vaja, kui ei, viskan minema, uusi pole kuskile panna.

Ai, ai, meelde tuli, tegelikult juba viskasingi minema, aga kui kiire poiss oled, siis leiad nad hoovist prügikasti tagant. Nii või teisiti, olukord on mänguline ja visuaalselt atraktiivne. Kas NATO allub väljapressimisele? Need trossid? Mitte ilmaski. Need süstivad endale enne petrooli põlve, aga rindele ei lähe. Kardavad.

Siis tuleb kas Ukraina tuumalaks – ehehehee ja piraki!  Või selgub, et jälle oli tegemist abitu hädavale. Elame näeme, asi on kuudes, kui mitte nädalates. Selgus on siiapoole teel. Targas raamatus on kirjas, et kui tuumasõda algab, siis on viimane inimene sellel planeedil surnud 72 tunni pärast. Nii et väga pikalt piinlema ei pea mitte keegi. Aga see on ka esialgu ainult teooria.

Kokkuvõtteks, midagi nagu väga halvasti ei saa praegu minna, ilmselt on tegu labase propagandatrummi kõmistamisega. Aga kui ei ole? Nojah, siis põlevad ka globalisti-satanistid heleda leegiga. Ja tuletõrjujad põlevad ka kõik ära. Üldse kõik.

Sisepaguluses 16.10.2024

Exit mobile version