Oh jah, meie õigussüsteemi mainest on järel ainult pilpad ja räbalad. Mäletame hästi võikaid kovidi protsesse, kus õigusemõistmisega on ehk nii palju tegemist, et ühes kohtuotsuses on allakirjutanu ära märgitud kui terrorist, kes ründas arste. Miks seda ohtlikku isikut ei ole vangistatud, jääb arusaamatuks. Märksõnad nagu Kuusik, Lermber, Kracht, Pruunsild jpt ei vaja kommentaare. Kaporatuuri riigipööre oli rusikasuuruseks kirsiks lehmakoogil ja lisa tuleb.
Elu24 mõistagi ei kuulu endast lugupidava inimese lugemislauale, ent ka pime kana leiab tera. Äsjailmunud mahlakas artikkel kirjeldab aprilli lõpus toimunud intsidenti Tallinna vanalinnas ööklubi Münt juures. Harju Maakohtu tsiviilosakonna kohtunik Reena Lember sattus vaenutegevusse turvamehega, mille järel kutsuti politsei. Politsei otsustas ta koju toimetada, kuid Lember osutas vastupanu, solvas ametnikke ning hammustas patrullpolitseinikku.
Ajakirjanikke ei tohi pimesi uskuda, aga pikantset uudist toetavad kaks videot, esimeses hüüab Lember: „Ma olen kohtunik! Miks te mind välja viskate?”. Teisel küsib politseinik „Miks te mind hammustate?“, mille peale Lember vastab, et politsei tahab teda „vägisi…“. Kas tahtis või ei tahtnud, selgub kohtus, kui hammustus menetluse käigus juhtumiseviisi ei aegu.
Prokuratuur on naisajakirjanduse andmetel alustanud kriminaalmenetlust vägivalla kasutamise eest ametikohustusi täitva võimuesindaja vastu. Uudis on eriti irooniline eelnevate sündmuste valguses. Alles mõni kuu tagasi süüdistasid alternatiivportaalid (newschannel.news, fonte.news) Reena Lemberit selles, et ta on „vabamüürlaste ja suurmeedia juhtide huvide teenija“, kes tsiviilasjades (eriti esialgse õiguskaitse määrustes) kaitseb eliiti ja meediakontserne tavainimeste eest.
Nüüd on just Elu24 (Ekspress Grupi meedia, Delfi kontsern) see, kes loo suureks puhus, videod avaldas ja intrigeeriva pealkirjaga sensatsiooni püsti pani. See on saatuse iroonia: solkmeedia, keda ta väidetavalt kaitses, purustas nüüd kohtuniku maine ja lasi ka meie niigi hädise ja äpardunud kohtusüsteemi allavoolu. Tore lugu küll, kohtunik, kes väidetavalt kaitses meedia „õigust“ eraellu sekkuda, satub ise meedia hammaste vahele täiesti pekkis eraelulise käitumisega.
Isegi kui kohtunik oleks hammustanud koera, ei saaks usalduse kaotus olla suurem. Kohtunik on riigivõimu esindaja, kellelt oodatakse kõrgendatud vastutustunnet ja seaduse austamist. Füüsiline rünnak politseiniku vastu joobeseisundis, mis on ilmselgelt juhtumi taust, on väga raske rikkumine.
Varsti näeme, kuidas vanad head topeltstandardid peavad. Kui tavakodanik politseinikku hammustab, on tagajärjed tavaliselt kiired – süüdistus, võimalik vahistamine, karistus. Kohtuniku puhul on küsimus, kas süsteem kaitseb „oma“ inimest? Kas teda peatatakse ametist menetluse ajaks? Kas algatatakse distsiplinaarmenetlus Kohtunike Aukohtus? Kahtlane, kui oleks tahetud kinni mätsida, siis oleks ka kinni mätsitud.
Videod muudavad loo eriti ohtlikuks. Visuaalne tõendusmaterjal on väga tugev. See jääb internetti igaveseks ja kahjustab kogu kohtusüsteemi mainet aegade lõpuni. See juhtum on tugev argument nende vastu, kes väidavad, et Eesti õigussüsteem on sügavalt eetiline ja endast lugupidav jõuk. Kandikul on serveeritud kohtunik, kes on valmis tavainimesi karmide otsustega nuhtlema (eriti meedia ja eliidi kaitsel), kuid ise ei pea elementaarseid reegleid järgima.
Kui alternatiivmeedia probleemile tähelepanu juhtis, oli see nagu ikka „vandenõuteooria“. Nüüd, kui Elu24-l on videod käes, saab sellest 200% legitiimne uudis. Kust sellised isuäratavad videod meediasse lekivad, teame me kõik vägagi hästi. See ei ole uuriv ajakirjandus, see on süvariik. Jääb mulje, et süvariik on jagunenud vaenulikeks grupeeringuteks, kes üksteist vastastikku maa sisse tambivad. Jõudu, külamehed!
Pooletoobiste ebainimlik õiguspraktika meid ei üllata, ei ülla ka see, kui süsteemi mutter oma vaevuseid alkoholipange uputab. Juhtum kinnitab veendumust, et osa Eesti kohtunikest elab ebasanitaarses paralleelreaalsuses. Kõige olulisemaks küsimuseks jääb nüüd see, millised on tagajärjed. Kui asi piirdub vaid avaliku häbistamisega ja ametlikku karistust ei tule, sel juhul tugevdab see veelgi usaldamatust kohtusüsteemi vastu.
§ 266 lg 1: Vägivalla kasutamine või vägivallaga ähvardamine avaliku võimu esindaja suhtes ametikohustuste täitmise ajal on karistatav rahatrahvi või kuni 5-aastase vangistusega. Hammustamine loetakse füüsiliseks vägivallaks. Kui politseinikul tekkisid vigastused olgu haavad, hammustusjäljed, või verevalumid, võib see osutuda raskendavaks asjaoluks.
Tavainimesele sellise teo eest on tavapärane rahaline karistus (mitu tuhat eurot) või vangistus, ütleme 6–12 kuud tingimisi. Kohtunikuna on olukord delikaatne. Esimese kuriteo puhul on vangistus ebatõenäoline, kuid trahv või tingimisi karistus on väga reaalne.
Kohtunikke tegevust reguleerib Kohtute seadus (§ 87–89). Kohtunik võib vastutada distsiplinaarselt, kui ta on toime pannud „ametikohustuste ränga rikkumise või muu mitteväärilise teo“, mis kahjustab kohtuniku või kohtusüsteemi mainet. Sigalakkutäis peaga politseiniku hammustamine ja vastupanu loetakse kindlasti mittevääriliseks teoks. Menetlust viib läbi Kohtunike Distsiplinaarkohus või oli ta Kohtunike Aukohus.
Võimalikud distsiplinaarkaristused on hoiatus, palga vähendamine, teoreetiliselt ka ametist vabastamine. Ametist vabastamine on võimalik, kuid Eestis äärmiselt harv. Viimastel aastatel on kohtunikke ametist vabastatud väga väheste juhtumite, enamasti korruptsiooni või korduvate raskete rikkumiste puhul.
Üksik intsident, isegi nii häbiväärne, ei pruugi automaatselt viia vabastamiseni, kui Lemberil on muidu korrektne teenistuskäik. Siiski on see tema mainele surmava löök ja võib tuua kaasa ametliku hoiatuse või palga alandamise või üldse mitte midagi, eks elu näitab. Igal juhul oleme me sisenenud mõõkhambuliste kohtunike ajastusse, kus peenemat poeviina kaanivate ja amokki jooksvate tädide eest pole kaitstud ei lapsed, koerad ega isegi mitte politseinikud.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 12.05.2026