Sõjauudised teevad närviliseks, ajavad segadusse ja rikuvad tuju terveks päevaks. Optimeerimaks ajukahjustusi alustan sõjauudistega Rootsi Kuninglik-Feministlikust Kalifaadist, see on on lihtsalt võidetav ja õiglane sõda: rootslased on sõjakirve üles kaevanud ja asunud otsustavale pealetungile, sihikule on võetud välismaalt sisse imbunud kerjused.
Vot nii, kerjamine tahetakse ära keelata igaval ja liberaalsel põhjamaal. Probleem on täiesti olemas, kaltsu sisse keeratud moslemieidekesed lamavad kaupluste uste ees, haledust tekitav lapse- või sandipilt rinnal ja anuvad armuande. Kommunistlik “Politico” jätab mainimata, et tavaliselt varitsevad kerjuseided riigi viinapoodide ustel, Systembolageti kliendid on täiesti meeleheitel.
Tahaks rahulikult viina võtta, aga ei saa. Alksipoed pannakse mõistusevastaselt vara kinni, neid on liiga vähe, ehkki austraalia õlle valik ja hind on inimsõbralik. Kõik see vaevamine ja alandamine tekitab meeletut stressi ja siis vinguvad veel mingid rätipead ukse peal. Hulluks ajab. Arulagedat alkoholipoliitikat ei julge keegi puutuda, sest muidu väljub rootslaskind täielikult kontrolli alt. Nii jääbki üle vähemalt immigrantkerjused teelt pühkida.
Asjasse puutuva kõrvalepõike korras soovitan kõigil, kellel on kavas minna kalifaati alkoturismi reisile, enne lugeda läbi rootsi kirjaniku Carl-Johan Vallgren ellujäämisõpikuna kasutatav teos “Härra Bachmanni brošüüri jaoks”. Rootslaste elajalikke joomakombeid valgustab autor seninägematu avameelsusega, meenub oksendamise teema, juues oksendab rootslane palju, alati ja igal pool, ometi on suhtumine oksendajatesse kahetine, korraliku roobi peale võivad puhkeda ovatsioonid ja tormilised kiiduavaldused, aga võib ka vastu pead saada.
Kindlasti soovitan lugeda, siis saab selgeks, miks kerjuseid, olgugi multikultuurseid ja rikastavaid, püha viinapoe ligigi ei taheta lasta. Moslemite alkovastane religioon mõjub igale põlisrootslasele ränga solvanguna. Carl-Johan Vallgren ja veel korra Carl-Johan Vallgren, tegemist on igati usaldusväärse autoriga, sotsidest naiskriitikud tegid ta elu kodumaal põrguks ning ta suundus eksiili, täpsemalt Saksamaale. Mainitud teos on hoolimata kriitikute tagakiusamisest bestseller ka kodumaal.
Soojendus on tehtud, nüüd siirdume kaugemate, vähempühade ja sogasemate sõjatandrite poole. Mis toimub tegelikult Iisraeli, Liibanoni, Iraani ja Palestiina piirkonnas, ei tea ilmselt isegi asjaosalised mitte. Kontrolli alt väljunud piirkonda oleks täpsuse mõttes mõistlik edaspidi nimetada eelajaloolise määratluse kohaselt Levantiks, mingeid mõistusepäraseid piire ja riike ja seadusi seal niikuinii ei ole või kui on, siis ei tehta neist suuremat välja. Levanti palun mitte segi ajad hispaania vutiklubiga Levante UD.
Ühed ütlevad et palestiinlased läksid kallale, teised ütlevad, et juudid tulid kallale, kõik on nõus sellega, et ameerika lennukiemalaevad on kohal ja valvavad omakasupüüdmatult rahu, rahu valvab täistuuridel ja kotkapilguga Iraan, eriti aga huthi põllumehed, kõvera ninaga sussid jalas ja klaashelmestega kaunistatud pistoda vööl. Levanti merel ongi jäänud rahulikumaks, suurem osa kaubalaevu on kas põhjas või seilavad veelgi rahulikumatel vetel, tont teab kus.
Kaugel on see Levant, kaugel. Ja väga hea, et on kaugel. Piibli aegadest peale on seal käinud venna- ja poolvennatapp, eks ole kirjas seegi, kuidas Kain valvas Abeli rahu ja pärast sai külarahvas peielaus sülti, läätseleent ja kebabi. Palju rahvaid on sealt peale maa pealt pühitud, kangekaelsemad ja rahumeelsemad lõikavad aga päid edasi, mis teha, usk on selline.
Iraan olevat lasknud Iisraeli pihta rakette. Ehk lasidki. Meie omad ütlevad, et mingid sitatükid saadi suure vaevaga lendu, aga ei saanud keskile pihta, lollid, sellepärast. Mingid vandenõuteoreetikud võrguavarustes raiuvad nagu rauda, et 90% mingitest kavalatest ja kurjadest soonilistest rakettidest olevat raudkuplist läbi läinud ja näitavad mingit lõbusat tulevärki. Ei usu. Kuidas saab kuppel pekkis olla? Ei ole.
Mis iganes seal Levantis ka ei toimuks, selge on see, et keegi tahab ilmasõda lahti päästa ja see keegi on halb inimene. Pesuehtne lurjus, ilmselt grupp eriti alatuid kurjategijaid. Neile kohe meeldib araablaste ja venelastega ülbitseda. Kord kangutab kriminaal Kurskis, kord kuskil Levanti urruaugus, eesmärk on ikka üks – totaalne sõda meie ustava liitlase osalusel, saaks ameeriklased kuidagi sõtta, küll siis oleks hea, siis need vandid ja urjukid uluvad.
Iga eestlase huvi peaks olema, et liitlane üldse sõtta ei tikuks ja kriminaalid pusserdaksid vaikselt omavahel, kuni padrunid otsa saavad ja pealõikamise tarvikud pooleks lähevad. Räägitakse, et ameerika transvestiididiviisidel ei ole ka ülemäära palju laskemoona. Ja kui ka on laskemoona, nagu Levanti merel, kus kõrgtehnoloogiline lennukikandja ikka huthi kõvera ninaga sussi vastu ei saa.
Saaks endale ka sellised sussid, võiks elada. Kuidas see sussvärk seal soojal merel siis sahiseb? Olevat mingid suvalised mässajad, kas Iraani palgalehel või tont teab kus, aga lahti neist pole keegi saanud. Fakt. Kuidas on see võimalik? Afgaanidest ei saa jagu. Sussisahistajad laiavad kahesajaga. Kas ei tahagi maha nottida või ei saa jagu?
Vahet pole, peaasi et kui tuleb suurem madin, siis tulgu parem Levantis, see olgu meie välispoliitiline prioriteet nr 1. Hea see ei ole, inimesed niivõrd kuivõrd hukkuvad, aga nad tunnevad sellest rõõmu ja saavad taevariigis tuhat naist – feminism missugune. Ega ilmasõda Kurski vikerkaarel on veel halvem, tuul kannab kärsahaisu Märjamaale, ei ole siis enam hingamist.
Ukrainas on õnneks kõik hästi, ERRist lugesin, venelased tungivad peale, liiguvad edasi, olgu nad neetud. Liitlane aga kinnitab otse Valgest Majast, et zelenskitel on väga hea ja toimiv võiduplaan 100% garantiiga. Ei hakanud süvenema, kui plaan kõlbab liitlasele, siis kõlbab ka mulle. Selle plaani peale vanad eestlased tegid üks pint, vahel ka kaks, harva ka kast ja vähemalt vaimne tervis oli joones, mis sest maksast. Mis on üks maks stepist kiirgava looduse ülevuse kõrval.
Sisepaguluses 3.10.2024