See, et Riigikogus on vähe normaalseid ja mõistlikke inimesi, ei pane meid enam ammu imestama. Samas häälekas ja massiline toetus rõvedale Istanbuli transsobingule on ikkagi liig mis liig. Toetada tuleb normaalsust, traditsioonilist perekonda ja lapsi. Seksuaalhälvikud ei ole Eesti Vabariigi põhiseaduslik prioriteet.
Vaatamata truudusvandele, põhiseadusele ja tervele mõistusele avaldasid 57 Riigikogu liiget toetust globalistide saatanlikule perverdiraamistikule, millega hävitatakse perekond ja normaalsus, moonutatakse haridust ning mahitatakse immigratsiooni.
Mõistagi on anaalentusiastid kõige roojasematest liberaalide erakondadest: Reformierakonnast, Eesti 200, Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (SDE), Keskerakonnast ja väidetavalt konservatiivsest Isamaa fraktsioonist, palju õnne valijatele ja rahastajatele.
Friigiembajate hulgas oli ka parteitud renegaate. Inimesed, ärge laske ennast punapropagandal pimestada, Istanbuli sobing on alatu pettus. Silmakirjalikul sobingul pole midagi tegemist naiste kaitsmisega, kõik naised on Eestis seaduse kaitse all, olid kaitse all enne Istanbuli ja on kaitstud ka pärast Istanbuli.
Kõik, kes räägivad Istanbuli sobingust, kui mingist heast ja vajalikust asjast, on kas kaabakad või tobukesed. Naiste olukorras ei ole see sobing mitte midagi paremaks muutnud, kuidas ta saakski. Naistevastane vägivald on vaid suitsukate, mille all ajada trans- ja piidriasja, tuua õppekavadesse tont teab mis anaalne solk ja võidelda traditsiooniliste väärtuste vastu.
Miks see nii on? See on sõjakavalus, rahvusi ja rahvusriike hävitavad globalistid ei saa ju hakata lahtise tekstiga anaalasja ajama, see ei läheks lihtsalt läbi. Laste pervertideks koolitamine ja kõikvõimalike perverssuste mahitamine ei ole paljudele inimestele ja riikidele vastuvõetav. Nii leitaks mingi teema, mis kõlab hästi ja meeldib kõigile.
Nõrkade naiste kaitsmine sobib selleks ülihästi. Väike taustauuring näitab, et ÜRO alustas samuti väga õilsa inimõiguste teemaga. Aga mida aeg edasi, seda enam ununesid inimõigused ja rääkima hakati naiste õigustest. Sellega oli vähemuste uks avatud ning trall hakkas käima nn homoõiguste ümber.
Tänaseks on homoõigused liiga tagurlik teema ja transasjad lendavad kõige kõrgemalt. Ja see ei ole veel allakäigu lõpp, kas järgmiseks tuleb transhumanism või midagi muud, vahet pole. Pidevalt keeratakse vinti peale. Piir normaalsuse ja hullumeelsuse vahel on juba hägustunud, nüüd võib oodata mistahes ilgust ja õudust.
Globalistid-satanistid ei oska ega taha normaalsed olla ja oma kiiksu suruvad nad rahvusriikidele peale igasuguste skeemide ja alatute trikkidega, Istanbuli sobing on üks paljudest. Riigikogus on sellist totrust ennegi heaks kiidetud, oli olematute sugude eelnõu, kus olematud tuli istutada börsiettevõtete nõukogudesse või juhatustesse, koodid värgid.
Oli ka mingi töökiusu värk, jälle kiusamise vastu ja kõige nõrgemate kaitseks eelnõu, eks ole, paistab õige asi, aga ei ole. Tegelikult luuakse raamistikku kus kõikvõimalikud olematud sood ja tont teab mis hägusad identiteedid peavad leidma töökeskkonnas mõistmist ja takka kiitmist, umbes nii, et kui pead ennast kassiks ja pole ega arsti juurde minna, siis peab tööandja sind kassiliivaga varustama.
Kõik suunatakse ühte väravasse, olgu töökius või naiste kaitsmine, ikka keerleb seadusandlus mingite seksuaalvähemlaste või lihtsalt ebanormaalsete ümber. Ah et sellised mõtted liiguvad meie ministeeriumites ja Riigikogus. Muid mõtteid ei ole. Ma ütlen, et see ei ole normaalne, see ei ole vajalik ja see on hukutav teekond.
Fakt on see, et kui ebanormaalsusele luuakse kasvupind, seda väetatakse ja kastetakse, siis ebanormaalsus kasvab. Kõik algab propagandast, oh need vaesekesed, vaesekesed… varsti enam ei ole vaesekesed, sest väärastunud mtümajandusse pumbatakse kümneid miljoneid. Miljonäriks saanud kõige nõrgemad hakkavad kiunuma, kohut käima ja protsessima.
Hästirahastatud ja igast suunast toetatud hälvikud suruvad ennast kõigepealt ülikoolidesse, kultuuri ja meeelelahutusse, sealt edasi liigutakse ministeeriumitesse ja poliitikasse ja tehtud see ongi. Nagu võime isegi märgata, käib meil Eesti Vabariigi ümberseadistamine homoklubiks. See ei ole nali ega hüperpoolne keelekasutus. See on nii.
Mäletame seda, kuidas Eesti Vabariigist sai kommunistlik ääremaa. Ka siis oli kõik punane, nii nagu nüüd vikervärviline. Hetkel ei ole pervertidel kõik eesmärgid veel saavutatud, aga nad liiguvad jõudsalt igal rindel edasi. Vähemalt meil siin Maarjamaal. Lätis muidugi on käsil perverdisobingust lahkumine, nende seksuaalvähemlasest president aga põtkib vastu.
Proovi sa niimoodi normaalseks jääda, midagi normaalset ei saa teha, kohe on mõni kõrgele ametipostile upitatud lilla vastas ja teeb hirmsat kära. Ebanormaalsus on ikka ebanormaalne. Kohalikud hälvikud on viskunud barrikaadidele, eriti pärast seda, kui EKRE tegi eelnõu Istanbuli friigivärk pikalt saata.
Küll kiunub üks, küll kiunub teine. Selge, normaalsed need kiunujad ei ole, see Istanbuli asi on hea indikaator, kes on selle jama vastu, see on õige eestlane, kõik need nutuviisi ja nokulaulu veeretajad on aga hälvikud ja minu arvates ka sisevaenlased. Normaalsed inimesed sünnitavad lapsi, teevad tööd, kui võimalik ja vajadusel lähevad rindele.
Eesti Vabariigi tegid normaalsed inimesed normaalsetele inimestele, selles ei ole mitte mingit kahtlust. Ja kes tahab normaalsest Eesti Vabariigist teha haiglast homoklubi, on sama suur julgeolekuoht nagu Viktor Kingissepp või Olga Lauristin. Mina olen Eesti Vabariigi kodanik ja aktiivne austaja, mina ei taha elada homoklubis homoklubi põhikirja järgi. See on otse võimatu.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 05.11.2025