Reformierakondlasest kliimaaktivist ja intellektuaalne keskpärasus Yoko Alender avaldas hiljuti loo, kus tembeldatakse põlevkivienergeetika „silmamoonduseks“ ja „minevikuigandiks“. See on tüüpiline oravaparteilik demagoogia, kus reaalsed faktid ja rahvuslikud huvid ohverdatakse Brüsseli ideoloogiliste dogmade altarile.
Samal ajal kui Alender räägib „paindlikust süsteemist“, valmistatakse meid tegelikult ette ajastuks, kus elekter on luksuskaup ja varustuskindlus sõltub sellest, kas naaberriikidel jääb midagi üle või mitte. Sel kombel ootavad meid ees külm, nälg, pimedus ja hullumeelsus.
Alender irvitab juhitava energia üle, väites, et see polevat „majanduslikult mõistlik“. Tuletame prouale meelde: juhitavus tähendab seda, et kui Eesti inimene lülitit vajutab, siis tuli süttib – sõltumata sellest, kas väljas on tuulevaikus või paugub pakane.
Reformierakonna pakutav „nutikas kombinatsioon“ on aga eufemism süsteemile, kus me sõltume juhuslikust tuulest, päikesest ja elektrispekulantide omavolist. Nimetada meie oma pruuni kulda „kohmakaks“, samal ajal kui alternatiiviks pakutakse olematuid akuparke ja metsikult kalleid gaasijaamu, on sulaselge ajupehmenemine. See pole energiapoliitika, vaid hasartmäng Eesti rahva ellujäämisega.
Artiklis räägitakse CO2 hinnast kui millestki loodusjõu sarnasest. Vale! See on Brüsseli bürokraatide poolt loodud kunstlik maks, mille eesmärk on hävitada konkurentsivõimeline kohalik tööstus.
Selle asemel, et seista Eesti huvide eest ja nõuda meile eriõigusi, kummardab Reformierakond alandlikult eurodirektiivide ees. Nad on teinud kõik, et muuta kodumaine elekter kunstlikult kalliks, et siis näidata näpuga: „Vaadake, põlevkivi ei tasu ära!“ Järjekordne pesuehtsate lurjuste skeem.
See on küüniline ringmäng, kus kaotajaks on Eesti tarbija ja ettevõtja. Alender seob oma jutus osavalt põlevkivi ja Rail Balticu, hirmutades lugejat Venemaa ja julgeolekuga. See on klassikaline paanika külvamine. Tegelik julgeolek algab aga energeetilisest iseseisvusest. Riik, mis ei suuda ise oma elektrit toota ja sõltub täielikult välisühendustest, on hale ja haavatav.
Kui Estlinki kaablid peaksid rivist välja langema – kas siis tehnilise rikke või sabotaaži tõttu – siis Alenderi „nutikas ja hajutatud“ süsteem meid ei päästa. Päästaksid Narva jaamad, mida liberaalidest suslikud nii kirglikult lammutada ihkavad.
Alender teatab uhkelt, et tema ei lähe nende rongile, kes pakuvad vastassuunda. Meie aga küsime: kuhu see Reformierakonna rong üldse sõidab? See on rong, mis viib meid kalli elektri, hääbuva tööstuse ja täieliku impordisõltuvuse suunas. Yoko pakub meile üheotsapiletit hullumaja ekspressile.
Eesti vajab energeetilist realismi, mitte rohedeoloogiast läbi imbunud nõdrameelset jampsimist. Meie põlevkivi on meie rikkus ja julgeoleku garantii, mitte „probleem“, millest tuleb vabaneda. On aeg lõpetada Eesti lüpsmine Brüsseli nimel ja taastada kontroll oma energeetika üle!
Alenderi jutlus „nutikast süsteemist“ ja uutest vähempakkumistest ei ole midagi muud kui Eesti maksumaksja raha kantimine suurkorporatsioonide ja välismaiste arendajate taskusse. Iga kord, kui valitsus kuulutab välja uue taastuvenergia toetusskeemi, tähendab see garanteeritud tulu tuulepargi-arendajatele, kelle kasumid rändavad Eestist välja.
Samal ajal kui meie inimesed maksavad maailma kalleimat elektrihinda, hõõruvad Brüsseli soosingus olevad tuulemöldrid käsi – neile on loodud riskivaba keskkond, kus Eesti rahvas on sunnitud kinni maksma iga nende püstitatud meremiihali ja näkase paneeli.
Põlevkivi demoniseerimine avab tee täielikule sõltuvusele Nord Pooli hämaratest skeemidest, kus hinnaga manipuleerimine on muutunud igapäevaseks. Kui meil pole oma juhitavat ja odavat tootmist, saavad börsispekulandid lüpsta meie tarbijaid täpselt nii palju, kui süda lustib.
Lisaks täidab Alenderi plaan Eleringi ja teiste monopolide kaukad, sest massiline tuuleenergia lisamine nõuab miljardite eest uusi liine ja alajaamu. See astronoomiline arve kirjutatakse aga tuimalt tavalise inimese võrgutasu reale. Reformierakonna „puhas energia“ tähendab sisuliselt puhtaks tehtud rahakotte Eesti peredel, et nuumata kitsast ringi poliitbroilereid ja nende närukaeltest äripartnereid.
Kivi põletamine tagab meile heaolu, sõltumatuse ja energiakülluse.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 29.04.2026