Me kõik teame, et e-valimised on probleemne jõledus ja väliseksperte erutav teema, mis ODIHRi luubi all võib saada lähikuudel hävitava hinnangu. Ka meie vahva liitlane suure ja sügava lombi taga on kõikvõimalike valimismoonutuste suhtes ülimalt allergiline. Kahtlusi ei ole, aga kõhklused süvenevad iga päevaga, teadagi.
Aga see pole midagi isand Karise eriti radikaalsete valimisvaadete kõrval. Palun tähelepanu, kellel pole mälu, need konspekteerivad. Presidendi mõtteavaldus on nii julge ja ootamatu, isegi hullumeelne, et hoidke kahe käega toolist kinni ja asetage valuvaigistid ehk antidepressandid haardeulatusse. Küsige targematelt, mis on kiirabi number, mina ei mäleta.
Ja siit ta tuleb. A. Karis ütles ajaloolises intervjuus ERR lainepikkusel 18.02.2025: “Miks me nii nõrgad oleme, päris paljudes suurtes riikides, kas on valimised või on mingid muud sisemised probleemid. Enda sisevaade, mis mõjutab kindlasti ka seda, et Euroopa pole täna nii tugev kui ta võiks olla…” Sisevaade on udune, aga valimisete küsimuses on asi täiesti selge – valimised on probleem, mis nõrgestab Euroopat.
Õige küll, meie pooletoobiste meeskajade valitsus, kes jäid just vahele 2,6-miljardilise tuulikuvalega, on samuti valimiste produkt, kohutav õnnetus, kõigi aegade suurim katastroof pühal Samaariumimaal. Ukrainas pole ammu valimisi olnud ja nemad on väga tugevad, sõdivad vantidega ja kui rahuläbirääkimised poleks vahele tulnud, oleksid nad agressori kindlakäeliselt lömastanud.
Allakirjutanu on veendunud sõjavastane, lausa patsifist, aga ka rahuläbirääkimiste vastane, sest rahu peab olema orgaaniline, mitte tehislikult ja vägivalla abil esile kutsutud. Eestis kehtiv rahu on orgaaniline, see on tekkinud kõrgetest maksudest, lollist poliitikast, harimatusest ja joomisest, mandunud rahvatõust ning homoseksuaalsest meelsusest – meil on hea rahu, sest me pole sõjaks võimelised, väljastpoolt toore jõuga pealesurutud rahu on aga väga paha.
Võlgnen lugejale veel ühe selgituse, lugupeetud Maarjamaa rahvas, võetagu teadmiseks, et Maarjamaa nimi on seoses muldmetallide kaevandamise plaaniga ära muudetud. Varsti elame me Kaevandustaevas, üleminekuperioodil aga kannab see paljukannatanud maalapp Samaariumimaa nime, sest meil leidub ohtlikult palju samaariumi, kurikuulsat muldmetalli, mida kangesti ihaldavad selle planeedi isandad. See on umbes nagu krüptoniit.
Selle maa asukad ei ole enam mulgid, saarlased ega virulased, vaid samariidid, mitte segi aja maride ega samariitlastega. Sõnaraamat toogu sellised näited: kuri samariit kakerdas kaevanduse väravasse ja lasti kohapeal maha või viimane samariit sündis siin selle kivi taga, tal oli kuus jalga ja neli kätt ning temast sai kõige koledam eurolaulja läbi aegade ehk õnneks hakkab mälestus tülikatest ja õelatest samariitide hõimudest kustuma, karaku oma totakat kaeraivani põrgukatla ümber, kui tahavad.
See oleks kliimale eriti hea. Valimised on aga halvad nii Euroopale kui ka kliimale, kujutage ette, kui järgmised valimistel peaks ülekaalukalt võitma tuulikuvastaste, maksuvastaste, sõjavastaste, samaariumi ärakinkimise vastaste, ühesõnaga kõigi ja kõige vastaste partei. Ma pean silmas kvaliteetkonservatiive, eelkõige iseennast. Sellisel juhul jääks ju eesti rahvus, keel ja kultuur püsima läbi aegade.
Ja mis veel hullem, rahvareeturid ei saaks enam poolt miljarditki varastada ega välismaa isandatelt prisket pistist võtta, eriti haiget möla ajada ega lapsi kohitseda. Kohitsemata ja pedestamata lapsed saaksid omakorda palju lapsi, kasvatasid nad ausateks eestlasteks ja globalism olekski maoli.
Kuidagi teisiti ei ole võimalik tõlgendada A. Karise originaalset valimisprobleemi filosoofiat. Probleem on tuvastatud, selle eest sügav kummardus heale presidendihärrale, ilma selleta ei veaks kuidagi välja. Kahjuks ei ole ühiskondlik mõtleja A. Karis välja pakkunud valismisprobleemile head ja odavat lahendust.
Siinkohal tuleme filosoofile appi ja soovitame UU kaastöölise poolt head ja paremat oma aja ära elanud valimiste asemele. Kui kõik on väga hästi: me ei ole enam üksi, meil läheb paremini kui kunagi varem, majandus tõuseb 0,1 %, elekter läheb iga päev odavamaks ning Putini ja Trumpi põlvili surumisega oleme lõpusirgel, pealegi on laulatatud mitu sodomiidiabielu jne jne.
Selline kuldne põli on ju ideaalne olukord, maapealne paradiis ja kõigi unistuste täitumine ilma mööndusteta. Enam paremaks ei saagi minna, seega võivad valimised kõik ilusa ainult ära rikkuda ja tuua kaasa kas rahu, retoorika või mis veel halvem – mõlemad. Mida teha? Valimised keelata, surmanuhtlus taastada ja kes üritab midagi või kedagi valida, muud ei jää meil ju üle, tuleb tormiliste ja kestvate kiiduavalduste saatel hukata.
Mõistan, et ka see filosoofiline üldistus on alguses veidi üllatav, kuid kindlasti mitte palju üllatavam kui A. Karise lennukas idee. Tegelikult ei ole pooltki nii üllatav, allakirjutanul on olnud ka varem häid mõtteid, A. Karisel aga mitte kunagi, pauk tuli niiöelda mopivarrest. Mõistagi ei taha vabariigi kuulekas kodanik kuulutada mõttevahetust lõppenuks.
Kaugel sellest, demokraatia vastasesse võitlusesse tuleb kaasata jääkeldrimehed, korteriühistud, ekspertidena ukraina desertöörid ja rahva kulul parasiteerivad kliimatõprad, aga ka vaesuses virelevad tuulemöldrid, kes on lähenevate valimiste esimesed, aga sugugi mitte ainsad ohvrid.
Häid ideid on kindlasti kõigil ja ühisel jõul saame põhiseaduse korda teha. Tänan tähelepanu eest ja kaasa mõtlemast. Türannia pole küll ideaalne ühiskonna korraldamise viis, kuid keegi pole siiani suutnud midagi kaabakatele meelepärasemat välja mõelda.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 20.02. 2025