Ameerikamaal lasti mõne aja eest maha valge naisluuletaja, ateist ja kommunist, märatsev vasakradikaal, kes otsustas oma autoga rammida valitsuagenti ning kelle eluküünal hädatapmise korras kohapeal kustutati. Tegemist ei ole üksikjuhtumiga. Paljud valged naised on otsustanud minna kindlasse surma, et kaitsta tumedanahalisi vägistajaid maalt väljasaatmise eest.
Mingit psühhoanalüüsi ma siinkohal tegema ei hakka. Eidestumise, tädistumise ja naiskommunistide hirmutegude kohta on viimasel ajal palju kirjutatud. Üks põhjendab toimuvat absurdi nii, teine naa, teen oma parima, et loetu mõne napi reaga ja lihtsustatult kokku võtta. Märksõna on naisena nurjunud.
Kodanikud ei ole suutnud luua toimivaid suhteid, perekonda ega saada lapsi. Põhjuseks on sageli feministlik ajupesu, aga ka lodevus, laiskus ja napid füüsilised eeldused. Bioloogilise funktsiooni nurjumine ja seksuaalsel skeenel kaotajana konutamine on isegi raske. Masendavat olukorda püütakse kompenseerida perverssuste ja nn soomuutmisega, mis mõistagi vaesekeste hingeahastust ainult suurendavad.
Paljudel vasaktädidel tuleb ainus tunnustus kommunistide ringkondadest, seega on nad punajõledusele omal kombel truud. Tänaseks oleme olukorras, kus tädidel läheb halvasti, sest feminism on juhm õpetus ja peabki inimeste elu ära rikkuma. Veelgi halvem on aga see, et Ameerikas on kommunistlik režiim ka demokraatide osariikides kokku kukkumas.
Kommunismile omaseid väärtusi kannavad teadagi illegaalid – kuritegevus, barbaarsus, narkomaania, mustus, parasitism, ebakultuursus ja okupandi mentaliteet. Kõik see on maalt väljasaatmistega kadumas ning elust irdunud tädid, kes on metsikustes leidnud oma elu mõtte, on sõna otseses mõttes närvivapustuse äärel.
Kommunistlike tädide jaoks on kriminaalne ja illegaalne element omalaadseks nuripidiseks lunastajaks, kes elab välja ja teostab nende enda tumedaid instinkte. Feminist, kes on normaalseks eluks võimetu, on mõistagi kurjusest, vihast ja kättemaksuvaevast lõhkemas. Siiani on neid hoidnud vaos positiivne emotsioon, mida pakkus ebanormaalne kommunistlik ühiskonnakorraldus.
Seda ühiskonda enam ei ole ja nüüd ei jää lootusetus olukorras meeletult kannatavatel tädidel muud üle kui joosta amokki valitsuse vastu, üritada tappa oma tööd tegevaid riigiametnikke, riskida elu, tervise ja vabadusega sorosliku värdmaailmakorra päästmise nimel. Kommunismi päästa ei õnnestu, aga oma elu rikuvad paljud eided veelgi enam ära.
Terroristina tapetud naisateist on õpikunäide sellest, kuidas esimesel pilgul tühised väärastumised nagu on ateism, lesbism ja kommunism, tekitavad emotsionaalse vasaksõltuvuse, hävitavad inimesed vaimse tasakaalu ja paiskavad ta kriisiolukorras sõna otseses mõttes enesetapjalikule amokijooksule oma riigi vastu.
Kui masendavas olukorras on tädikesed, kelle ainus võimalus ennast naisena teostada on võitlus paadunud vägistajate olematute õiguste eest, on otse halenaljakas. Mingit vägistamisõigust ei ole olemas. Ja kes sellist õigust tahab ja vägivaldsete meetoditega toetab, on oht kõigi naiste heaolule. Siin näeme mehhanismi, mis muudab feminismi naistevastaseks vägivallaks.
Feminist võitleb jõhkardist illegaali nn vägistamisõiguse eest ja saab surma, päästetud illegaal aga vägistab, keda hing ihaldab – lapsi, rauku, üldse kõiki. Feministide ja vägistajate ebapüha liit tuleb hävitada, mina saadaks küll Eesti palgasõdurid ameerika naisi vägistajate eest kaitsma. Mis teie sellest mõttest arvate?
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 16.01.2026