Tänane Eesti Ekspress teeb pika sisevaate kaheksa aastat Tallinki juhtinud Paavo Nõgese argipäevadesse närvesöövatel koroona-aastatel, kui seni eduka suurettevõtte täielikust hävimisest päästis teda tollane rahandusminister Martin Helme ja valitsus.
Artikkel algabki meenutusega Martin Helme ja Paavo Nõgese kohtumisest.
Eesti Ekspress: „Nõgene tunneb, et Tallinki olukorrast saadakse aru ja tahetakse aidata. Nõgene ei ole kindel, et kui võimul oleks olnud mingi teine seltskond, kas siis oleks ettevõtete toetamisse sama soosivalt suhtutud.“
Oli 19. märts 2020. Riigilt sooviti 150 miljonit eurot laenu.
2. aprillil teatas rahandusminister Martin Helme valitsuse pressikonverentsil, et valitsus broneerib strateegiliste ja riigiettevõtete koroonakriisis abistamiseks 300 miljonit eurot, samuti toetatakse laevandussektorit erinevate maksusoodustustega.
2020. aasta mais otsustas viimaste aastate parim – EKRE, Isamaa ja Keskerakonna – valitsus laenata Tallinkile kolmeks aastaks 100 miljonit eurot, et aidata ettevõttel koroonaviiruse tõttu tekkinud kriisiolukorrast välja tulla. Laenuleping Tallinki ja Kredexi, nüüdse nimega Ettevõtluse ja Innovatsiooni sihtasutuse vahel sõlmiti sama aasta juunis.
2023. aasta suvel hakkaski taas kasumisse jõudnud Tallink Grupp laenu tagasi maksma.
„Olen teile väga tänulik kriisiaastatel osutatud põhimõttekindla abi eest. See oli määrav ellujäämiseks. Täna teavitasime börsi ja avalikkust laenu tagasimaksmisest sel aastal,” kirjutas Tallinki juht Paavo Nõgene toona.
See on taas reaalne kinnitus tõigale, kui õiget asja ajas EKRE esimees Martin Helme tollase rahandusministrina. ” Me tegime poliitikat, mis teenis maksumaksjat,” kommenteeris ta.
„Oleme tänulikud selle usalduse eest ja selle usalduse ära teenimiseks oleme ka viimased neli aastat tohutult pingutanud selle nimel, et tagasimaksed esimesel võimalusel teha,” lisas Nõgene.
See tänu kuulub ekstra tollasele EKRE, Isamaa ja Keskerakonna kolmikliidule, mille Reformierakond kaporatuuri kaasabil mäletatavasti ära lõhkus. Ja mille üle jääb tänast majanduslikku allakäiku kogedes üle vaid kahetseda.
Niisiis, Martin Helme juhitud rahandusministeerium rõhutas, et abi peab minema reaalsete probleemidega ettevõtetele, mitte ainult väikestele või ideoloogiliselt sobivatele. Kriitikat tuli nii vasakult (liiga vähe otsetoetusi) kui paremalt (liiga helde teatud suurte firmade suhtes, nt võrdluses Boltiga). Samas on fakt, et majandus taastus kiiremini kui paljud Euroopa riigid ning laenud toimusid turupõhisemate tingimustega kui mitmel pool mujal.
Valitsuse (sh Martin Helme) roll oli kriisi ajal majanduse stabiliseerimine läbi kiirete likviidsusmeetmete ja võtmesektorite (sh meretransport) toetamise. Ilma nende sammudeta oleks tööpuudus ja ettevõtete pankrotid olnud oluliselt suuremad. Tallink on hea näide, kuidas strateegilist ettevõtet toetades säilitati ühendused, töökohad ja majandusvõimekus.
Loe lisaks: