16. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja Leedu Vabariik, seega palju õnne tänasel päeval leedu rahvale! Päev aga on seotud ka 70 aasta taguse kokkuleppega metsavendade võitluses.
Leedukate ajalugu on kulgenud mõnevõrra teisiti kui teistel Balti riikidel. Nende Vabadussõja põhirõhk oli suunatud Poola vastu ning kommunistliku Venemaagagi olid neil teistsugused suhted, kuna nendega tehti kokkuleppeid Vilniuse endale saamiseks. Leedu kaotas iseseisvuse siiski samamoodi nagu Eesti ja Läti, metsavendlus aga oli neil vägagi laialdane võitlus.
Leedus sõdis Teisemaailmasõja järel Nõukogude Liidu vastu umbes 50 000 meest. Hästi organiseeritud vastupanu Leedu metsavendluse algus oli küll spontaanne, kuid siiski suudeti luua territoriaalsel printsiibil vastupanuregioonid, mida oli 1948. aastal kolm. Igas regioonis olid väiksemad ringkonnad sõjaliste formeeringutega (rühmad, jaod), mis katsid terve Leedu.
1949. aasta veebruaris, pärast viie aasta pikkust pingutust, koondusid peaaegu kõik üksused ühe juhtimise alla – sellega hakkas vastupanu riigis organiseerima ja kontrollima Leedu vastupanuliikumise nõukogu. Sisuliselt oli tegu kogu Leedut hõlmava vastupanunõukoguga, kellele allusid kõik metsavendade üksuste juhid. See kokkulepe saavutati samuti 16. veebruaril, seega 70 aasta eest. Leedu metsavendluse lõpuks peetakse 1953. aastat, kui langesid või hukati viimased suuremad metsavendade juhid ja eestvedajad. (Allikas: Kaitse Kodu, Martin Andreller).
Pildil on Leedu vastupanuliidrid, partisanijuhid 1949. aasta 16. veebruari deklaratsiooni autorid: Jonas Žemaitis-Vytautas (1909–1954), Adolfas Ramanauskas-Vanagas (1918–1957), Petras Bartkus-Žadgaila (1925–1949), Leonardas Vilhelmas Grigonis-Užpalis (1905–1950), Aleksandras Grybinas-Faustas (1920–1949), Vytautas Gužas-Kardas (1920–1949), Bronius Liesis-Naktis (1922–1949), Juozas Šibaila-Merainis (1905–1953)! (Allikas: Facebook, Rasa Duobaitė-Bumbulienė).
Ka iseseisvuse taastamine kulges leedukatel kiiremini – 1990. aasta 11. märtsil kuulutas Ülemnõukogu Leedu iseseisvaks. Nõukogude Liit püüdis Leedu lahkulöömist takistada esmalt majandusblokaadi abil.
1991. aasta jaanuaris esitati Leedule ultimaatum ja püüti Nõukogude võimu maksma panna armeeüksuste abiga. 13. jaanuaril hukkus armee käe läbi Vilniuses 13 iseseisvuse toetajat. 4. veebruaril 1991 sai Island esimeseks riigiks, kes tunnustas Leedu iseseisvust.
Leedukatel on paremini läinud ka demograafiliselt, sest nii katoliiklastest põliselanike sündide kaudu kui ka vähesema venelaste sisseveo tõttu on neid riigi elanikkonnast üle 80%. Samas on neilgi probleemiks sündivuse vähenemine ja väljaränne.
Tänane Leedu on sama, mis Eestigi – seal on rahvuslasi ja globaliste, ning rändepakt ajas poliitilised jõud samamoodi tülli, nagu mujalgi maailmas. Aga tänasel päeval jääb neile vaid head Vabariigi aastapäeva soovida!