Uued Uudised

Täna peaks maailmalõpp olema, kui uskuda 1960. aasta teadusartiklit

November 8, 2026, Amsterdam, Netherlands: The Red Rebels from Extinction Rebellion are also supporting the protest. At least 200,000 people marched in a massive protest, calling on the Dutch government to take a firmer stance against Israel and to help end the genocidal violence in Gaza. Demonstrators, many wearing something red to symbolize the “red line” they say the Dutch government has crossed through its inaction. This is the fourth Red Line demonstration and the second held in Amsterdam. (Credit Image: © Ana Fernandez/SOPA Images via ZUMA Press Wire)

4. novembril 1960 avaldas ajakiri Science Heinz von Foersteri, Patricia M. Mora ja Lawrence W. Amioti artikli pealkirjaga „Kohtupäev: reede, 13. november 2026“. Alapealkiri sätestas eelduse, et sel kuupäeval „läheneb inimpopulatsioon lõpmatusele, kui see kasvab nii, nagu see on kasvanud viimase kahe aastatuhande jooksul“.

See kuupäev on täna ja The Conversation, õnnistagu seda, märkas seda septembris ja küsis, kas peaksime muretsema…

Kui nende valemisse lisada 2024. aasta keskpaik, saame umbes 76 miljardit inimest. ÜRO maailma rahvastikuprognoos 2024 näitab umbes 8,2 miljardit inimest. Reedeks ennustab kõver rahvastikuarvu kuskil triljoni põhja pool ja mõni tund hiljem lõpmatust, samas kui ÜRO eeldab, et tegelik arv tõuseb aeglaselt 2080. aastate keskpaigaks umbes 10,3 miljardini ja seejärel langeb.

Maailma rahvastiku kasv saavutas haripunkti umbes 2,3 protsendiga aastas 1963. aastal ja langes 2023. aastaks umbes 0,9 protsendini, mis on alla 40 protsendi oma haripunktist, kusjuures ÜRO prognoos ületab nulli umbes 2084. aastal. Hüperbool vajab rahvaarvu kasvades jätkuvat kasvumäära, kuid kasvumäär pöördus 1963. aastal, kolm aastat pärast artikli avaldamist.

Kõver eeldas, et inimesed jätkavad seda, mida nad olid teinud kaks tuhat aastat. Selle asemel kasvatasid põllumehed rohkem toitu, lapsed lakkasid suremast, vanemad lõpetasid kuue lapse saamise ning naised käisid koolis ja tööl ning said omal valikul vähem lapsi. 1958. aastani lõppenud rahvastikuhinnangutele sobitatud kõveral polnud sellele ühelegi tegurile terminit.

RCP8.5 järgib sama retsepti nagu 1960. aasta artikkel, ekstrapoleerides trendi justkui keegi sellele ei reageeriks ja pannes hirmutava kuupäeva lõppu, välja arvatud see, et von Foerster kirjutas “maailmalõpupäeva” irooniliselt ja tänapäevased versioonid sisaldavad poliitilisi nõudmisi.

Täna, kui hüperbool saavutab oma singulaarsuse, tõuseb umbes 8,3 miljardit inimest üles, läheb tööle, vaidleb ilma üle ja otsib bussis ruumi. Milline tänastest kindlatest lõppkuupäevadest näeb 2092. aastal sama veider välja kui see praegu?

Tänase seisuga on see ebaõnnestunud ennustus lisatud WUWT ebaõnnestunud ennustuste ajajoonele. Või oleksime pidanud kindlusega ootama homseni?

Charles Rotter

Allikas: WUWT

Exit mobile version