Noore palestiinlase terroriakt Jeruusalemmas pani aluse uuele vägivallalainele Lähis-Idas ja sellelt vaenukarussellilt maha astuda on üliraske, kui mitte võimatu: juudid kaitsevad oma ajaloolist kodumaad, sellest ilma jäänud palestiinlased aga ei loobu vägivallast isegi siis, kui ründajad kohe oma eluga maksavad.
Lähis-Idas toimuv aga on Euroopa tulevik, vägivaldne, täis konflikte ja verevalamisi, tingitud massimigratsioonist. Kõik see on juba alanud: Rootsist saabus just värskelt uudis tapetud noorukist, tegu on sisserändetaustaga kuritegevuse viljadega.
Lääne-Euroopas on juba nii suured võõrkogukonnad, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron räägib islamiseparatismist, Suurbritannias on suured alad Manchesteri ja Birminghami kandis moslemielanikkonna ülekaaluga ning Rootsis hoiatab araabia partei, et kui nende sealolek rootslastele ei meeldi, sõitku minema.
Esimene konflikt sõlmubki põlisrahva ja sisserändajate vahel ning seal on liberaalsed ja vasakvalitsused migrantide poolel (ainult terrorismi puhul vastu), repressioonid tabavad „paremäärmuslasteks“ tituleeritud põlisrahva organisatsioone. Ainult et see jaanalinnumäng ei kesta kaua, erinevate kultuuride konflikt süveneb, ja varsti tuleb valitsustel sellega silmitsi seista. Edasi oleneb kõik sellest, kes on valitsuses – Suurbritannias on enamus juba sisserändajad.
Teine suurem konflikt, mis ka juba käib, on sisserändajate endi vahel – seda on näha türklaste ja kurdide, armeenlaste ja moslemite (sh türklaste), juutide ja moslemite vahel, jne. Sisserändajad toovad oma konfliktid kodumaalt kaasa ja need muutuvad sama veristeks kui lähteriigis.
Süvenevad vastuolud ka šotlaste ja Londoni, katalaanide ja Madridi vahel – Lääne-Euroopa on sisesõdade lävel, samas kui ida poolt läheneb Vene sõjamasin. Brüssel aga jätkab tülinorimist Poola ja Ungariga ning halvenevad suhted Türgiga.
Ja kõige selle taustal laseb Euroopa Liit jätkuvalt massimigratsioonil ja inimkaubandusel õitseda. Euroopas tahetakse rahvastik välja vahetada, aga see tähendab konfliktide-Euroopat, kuhu jõuavad lõpuks ka Aafrika kodusõjad. Liberaalid ja vasakpoolsed ei suuda seda varsti enam hallata, isegi kui nad kehtestavad totalitaarse ühiskonna – kui eurooplasi saab vihakõneseadustega köita, siis moslemeid ja aafriklasi kindlasti mitte. Jõuga euroimpeeriumi koos ei hoia – Prantsusmaa hoiab pärast Charlie Hebdod, Bataclani ja Nizzat tänavatel 110 000 politseinikku, sandarmit ja sõdurit, aga terrorismi see päevakorrast maha pole võtnud.
Need pole ainsad probleemid: kliimavõitlus poob kinni Euroopa majanduse ja konkurentsivõime, heaoluühiskond lõpetab eksisteerimise ning tekivad sotsiaalsed pinged, kus sisserändajad, kes jäävad poputamisest ilma, hakkavad mässama, rääkimata põlisrahvast, kes on juba tänavatel (kollased vestid, Hollandi farmerid).
Euroopat ootab väga tume tulevik, mis sarnaneb Lääne-Rooma impeeriumi langusega. Osa uusbarbareid on juba kohal ja jätkavad invasiooni üle Vahemere ja läbi Balkani, uushunnid ja –mongolid tegutsevad hetkel Ukrainas. Euroopa ise aga hävitab ennast seestpoolt ka sellega, et tapab kõik oma senised identiteedid, rassilised, rahvuslikud, soolised jne, ning on seega hea saak kõigile, kes viitsivad kohale tulla.
On veel üks tee, hävingust eemale, ja sellele juhatavad Euroopa konservatiivid. Kui seda ei tehta, tulevad tänased Jeruusalemma-uudised varsti Pariisist, Berliinist, Stockholmist ja mujaltki (tegelikult tulevad juba mõnda aega).
Kaja Kallas ja Reformierakond juhatavad Eesti samasse tupikusse: venelaste ja ukrainlaste konflikt juba toodi siia, kusjuures mõlemad kogukonnad saavad kogu aeg endisest Nõukogude Liidust lisa.
Uued Uudised