Teisipäeval sõlmitud kokkuleppe järgi eraldab USA Eestile 50 miljonit dollarit (48,2 miljonit eurot) Danske Banki rahapesu eest määratud trahvist. Trahviraha suunatakse finantskuritegevuse, sealhulgas rahapesu, küberkuritegude ja terrorismi rahastamise ennetamise, avastamise ja uurimise tugevdamiseks, teatas justiits- ja digiministeerium.
Kokkulepe paneb paika, et saadud vahendeid tuleb kasutada finantskuritegude uurimise ja ennetamise süsteemide arendamiseks, õiguskaitseorganite esindajatele spetsialiseeritud koolituste korraldamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu suunatud regulatsioonide järgimise täiustamiseks.
Danske rahapesujuhtumi uurimine USA-ga koostöös oli Eestis oli toonase rahandusminister Martin Helme südameasi, mida ta poliitiliste vastaste, sealhulgas praeguse rahandusminstri Jürgen Ligi kriitika saatel vedas.
Ameerikast raha küsimine oli rahandusministrina Martin Helme algatus, mida ta ka valitsuses 2019. aastal tutvustas, õigesti tegutsemise korral oleks Eesti võinud tema hinnangul saada Danske panga trahvirahast märkimisväärselt suurema osa.
“See on praktika, mida on ameeriklased varasemalt mitmel erineval moel teiste riikidega harrastanud. Mulle oli selge, et olukorras kus Eesti oli tollal rahapesuprobleemi keskpunktis, Eesti riik pidi näitama väga selgelt oma tõsiseltvõetavust, et kavataseme rahapesuprobleemi vastu võidelda. Teiseks, kui seda teeme õigel viisil ja ameeriklastega koos, siis on selge perspektiiv saada sealt ka trahviraha Eesti eelarvesse,” rääkis ta oktoobris 2023.
Helme sõnul tõmbas Reformierakonna valitsus tema püüdlustele vee peale ja kui oleks seda tõsiselt edasi ajanud, oleks Eesti saadav summa ühe nulli võrra suurem. Taani riik tegi koostööd ja sai üle poole miljardi, umbes 600 miljonit trahvirahast.
Helme ütles siis, et Loius Freeh’ büroo palkamisele läinud raha on nüüd mitmekümnekordselt tagasi teenitud.
Küsimusele, kuidas Helme tuli mõttele, et trahvirahast osa peaks ka Eesti saama, vastas ta, et rahapesuvastane võitlus oli juba valimiskampaanias teema.
Helme märkis siiski, et tuleb tänulik olla ka vähese üle, kuid teisiti tegutsedes oleks Eesti võinud saada suurema osa trahvirahast.
Eesti tegi USA õiguskaitseasutustega Danske Banki rahapesukahtluse uurimisel tihedat koostööd, kuid vaidlusaluseks kujunes küsimus, kas Eestil on võimalik USA-s määratud trahvisummadest osa saada.
Danske Bank tunnistas end USA uurimises süüdi läbi Eesti filiaali toimunud pangapettuses. Danske Bank aktsepteeris enam kui kahe miljardi dollari suuruse trahvi. Samuti on Danske Bank nõustunud tasuma 413 miljonit dollarit väärtpaberi- ja börsikomisjoniga (Securities and Exchange Commision) tehtud kokkuleppe alusel.
Eestis algas 2023. aasta novembris kohtuprotsess kuue inimese üle, keda riigiprokuratuur süüdistab rahapesukuritegudes Danske Bank Eesti filiaalis. Süüdistuse kohaselt korraldasid Danske Bank Eesti filiaali välispanganduse üksuse endised töötajad – viis meest ja üks naine aastatel 2007-2015 panga Eesti filiaalis ühiselt suures ulatuses rahapesu, varjates kavatsetult Danske Eesti pangakontodel ülekantud kuriteokahtlase päritoluga raha tegelikke omanikke ning kuriteokahtlase raha päritolu ja olemust.
Kohtueelses menetluses kogutud andmeil osutasid süüdistatavad rahapesuteenuseid vähemalt 1,6 miljardi USA dollari ja kuue miljoni euro ulatuses.