Oxfordi ülikooli matemaatika- ja füüsikaeriala emeriitprofessor Wade Allison väidab arvutustele tuginedes, et tuuleenergia ei ole mitte üheski mõttes usaldusväärne ja et valitsused suruvad tuuleenergiat peale fakte ja arvutusi eirates.
Mõttekoja The Global Warming Policy Foundation kodulehel avaldatud artiklis toob Allison välja, et pärast ÜRO kliimakonverentsi otsust vähendada fossiilkütuste kasutamist, oli maailma n-ö instinktiivne reaktsioon pöörduda taastuvenergia poole. Allison mainib oma artiklis nii päikese kui ka tuuleenergia puudusi ja väidab, et nende energiaallikate abil ei ole võimalik tagada isegi mitte tööstusrevolutsiooni eelsele tasemele vastavat elatustaset.
„Praegu kasutatakse nende kehvade energiaallikate käigus hoidmiseks moodsat tehnoloogiat. Ehitatakse tohutuid tuule- ja päikeseparke, mis võtavad üle looduskeskkonna ja kahjustavad elusolendeid. Arendusi tehakse kahjudele tähelepanu pööramata. Hüdroelektrijaamad, tohutud tuuleturbiinid ja ruutkilomeetrid kaetud päikesepaneelidega, seda kõike hoolimata sellest, et tegemist on ebatõhusate ebausaldusväärsete ja tegelikult ka ebavajalike meetmetega,“ kirjutab Allison.
Allison arvutas, et 100-protsendilise efektiivsuse korral, seda siis, kui tuul puhub kiirusega 10 m/s, genereerib tuulik 600 W/m2 kohta. Selleks, et genereerida 3200 miljonit vatti – sama palju, nagu toodaks Inglismaale planeeritav süsinikuheitmevaba tuumaelektrijaam Hinkley Point C – oleks vaja nii palju tuulikuid, et nende labade tuulepüüdmispindala oleks 5,5 miljonit ruutmeetrit. „See peaks olema vastuvõetamatu neile, kes hoolivad lindudest, aga ka kõigile teistele keskkonnast hoolivatele inimestele,“ kirjutas Allison.
Samas on tuulikute tegelik jõudlus arvutustest palju väiksem. „Kui tuule kiirus väheneb poole võrra, väheneb genereeritav võimsus kaheksa korda,“ selgitab Allison. „Aga veelgi hullem, kui tuule kiirus suureneb poole võrra, suureneb genereeritav võimsus samuti kaheksa korda, mistõttu tuleb turbiin, selleks et seda kaitsta, välja lülitada.“
Sama ebakindlad on ka meretuulepargid ja olemasolev tehnoloogia ei paku piisavaid lahendusi energia salvestamiseks. Ent valitsused ignoreerivad spetsialistide tehtud arvutusi ja fakte, leiab Allison. „Praeguses energiakriisis ja olukorras, kus Euroopas käib sõda, on hinnatõus ja ette võib tulla rikkeid elektrivarustuses, tuleks nii mõnedki energiapoliitika aluseks olevad populaarteaduslikud eeldused kahtluse alla seada. Tuuleenergia on määratud läbikukkumisele igal juhul,“ järeldab Allison.
USA tuuleturbiinid on viimasel ajal sageli streikinud, tekitades sellega lisakulutusi ja küsimusi, mismoodi võivad pidevad rikked mõjutada erinevaid elektritootmisprojekte. Meretuulepargid, mida on siiani ikka kiidetud kui väga keskkonnasõbralikke, on osutunud ookeanielustikule hävitavaks.
2022. aastal ajakirjas Journal of Sustainable Development avaldatud teadusartiklis kirjutab Wallace Manheimer, et isegi kui tänapäeva ühiskond peakski sõltuma taastuvenergiaallikatest, tegeleb kliimatööstus – poliitikute, osade teadlaste ja meedia kaasabil – kliimaga seotud valede levitamisega. „Mingil kombel on õnnestunud veenda paljusid selles, et CO2 atmosfääris – gaas, mida on vaja eluks maal, mida me väljutame iga hingetõmbega – on keskkonnale mürk. Terve hulk teaduslikke teooriaid ja mõõtmisi on näidanud, et mingit kliimakriisi ei ole,“ kirjutas USA mereväe uurimislabori endine teadlane Manheimer.
„Inimtsivilisatsiooni eksisteerimise vältel on temperatuur Maal kõikunud üsna mitme sooja ja külma perioodi vahel, ja mitmed soojaperioodid on olnud soojemad kui praegune,“ kirjutas Manheimer. „Maa ajaloo jooksul on see ja süsinikdioksiidi tase olnud väga erinev, ja seda ilma mingi vastastikkuse seoseta.“
Allikas: The Epoch Times