Ameerika vasakpoolsed on käivitanud järjekordse kampaania, millega püütakse hävitada nii president Donald Trumpi, kui ka USA majandust ja Ameerika mustanahaliste lootusi, kirjutab ajakirjanik ja kirjanik Daniel Greenfield.
Kui uskuda peavoolumeediat, siis on Ameerika mustanahalised tõstnud Minneapolises toimunud intsidendi tõttu mässu president Trumpi vastu. Minneapolise puhul on aga tegemist linnaga, mida juhivad demokraadid ja vasakradikaalid, kelle arvates tuleks politseilt raha ära võtta ja see üldse laiali saata.
Hiljutise Rasmusseni arvamusküsitluse kohaselt on president Trumpi toetus mustanahaliste valijate hulgas kõrgeim kui kunagi varem, nimelt 41%. Siia kõrvale sobib hästi Monmouthi ülikooli poolt läbiviidud küsitlus, mis näitab, et 72% Ameerika mustanahalistest on oma kohalike politseijaoskondade tööga rahul. Täiesti rahulolematud on politsei tegevusega vaid 5% vastanutest.
41% Ameerika mustanahalistest on öelnud, et politsei on aidanud neid ja nende pereliikmeid ohtlikus olukorras. See on tunduvalt kõrgem protsent, kui valgete (33%) ja latiinode (21%) hulgas. Mustanahaliste kogukond Ameerikas saab õiguskorra tagamisest tegelikult kõige rohkem kasu.
Paljude praegu purukspekstud ja tühjaksvarastatud poodide omanikud on mustanahalised. Ja neil on oma äride uuesti ülesehitamine ilmselt tunduvalt keerulisem kui suurtel riiklikel kettidel nagu Target või CVS.
Politseilt rahastuse äravõtmist nõuab väike grupp rikkaid noori radikaale, kes ei ole kunagi elanud ilma politseita maailmas ja kellel puudub igasugune arusaam sellest, mis võib politsei puudumisel juhtuda. Samas, kui vaesemates piirkondades elavad mustanahalised suudavad sellist olukorda ilmselt üsna hästi ette kujutada.
Seetõttu ongi nii, et Trumpi üleskutsed avaliku korra taastamiseks ja tema marss sissepiiratud kirikusse võivad ehk ärritada valgeid radikaale, eriti ajakirjanikke, ent mustanahalised suhtuvad sellesse täiesti teisiti.
Trump teab väga hästi, et avaliku korra tagamine ei ole mingil moel seotud rassismiga. Kui riigis ei ole võimalik tagada korda, siis on esimesteks ohvriteks sageli just mustanahalised. „Mässude kõige suuremad ohvrid on rahuarmastavad elanikud meie kõige vaesemates kogukondades ja nende presidendina võitlen ma nende kaitsmise eest,“ teatas Trump
Ehkki meedia väitis valelikult, et Trump ähvardas mustanahalisi repressioonidega, meenutas Trump neile tegelikult enda ja Joe Bideni erinevust. Biden võib rahulikult vaadata pealt Ameerika põlemist, seda niikaua, kuni tema äärmuslastest liitlased on rahul. Kuid mustanahalised oma hävitatud äridega on ilmselt vähem entusiastlikud.
Varasemalt oli kuritegevusega võitlemine, sõjaväe ja sõnavabaduse toetamine midagi, mis oli oluline nii demokraatidele kui ka vabariiklastele. Seda niikaua, kuni äärmuslikud demokraadid otsustasid loobuda USA riikliku poliitika peamiste aluspõhimõtete toetamisest.
Demokraadid üritavad võrrelda Trumpi praegust tegevust Nixoniga. Kuid tegelikult oli see president Johnson, kes kuulutas n-ö sõja kuritegevusele ja föderaliseeris õigusliku korra tagamise. Johnsoni sõda kuritegevusega ebaõnnestus, sest ta uskus, et osariikide politseijõudude allutamine föderaalsetele muudab nende tegevuse efektiivsemaks.
Ja tema nn suure ühiskonna teooria ebaõnnestus samuti, sest kuritegevusega võitlemise asemel loodi heaoluühiskond, mille käigus lõhuti varasemalt püüdlikud ja ühtehoidvad mustade kogukonnad ja tõugati nad katkiste kodude mülkasse. Kui president Johnson oleks tahtnud hävitada mustade kogukonda teadlikult, siis oleks tal olnud raske midagi paremat välja mõelda.
Johnsoni sõda kuritegevusega oli vastuseks rassirahutustele, kuid paraku ei suutnud ta näha, et rahutused, nii nagu suurem osa möödunud sajandil toimunud rassirahutusest, olid inspireeritud kõigepealt kommunistide tegevusest, mille seejärel võtsid üle teised vasakradikaalsed agitaatorid, kellede hulgas on Antifa vaid üks paljudest.
Johnson keskendus mustanahalistele sotsialistidele. Trump on aga pöördunud mustanahaliste kapitalistide poole. Mässud ja rüüstamised ei hävita mitte ainult mustanahaliste ihaldatud heaoluriiki, vaid ka mustanahaliste väikeettevõtteid, mis on nn musta kapitalismi juurteks. Ja see kapitalism ei saa toimida ilma avaliku korra tagamiseta.
Greenfield leiab, et praegused mässud on mõnes mõttes justkui kodusõda mustanahaliste kogukonna hinge pärast. Kui mässajaid saadab edu, siis vajub mustade kogukond sügavale gängide ja sotsiaalabi poolt domineeritud mürgisohu. Nad muutuvad veelgi enam demokraatide ripatsiks ja kaotavad igasuguse usu paremasse tulevikku. Ja see ongi põhjus, miks õigusriiki ja avaliku korra tagamist toetavad mustanahalised on president Trumpi selja taga.
Allikas: Frontpage Mag