Talve saabudes muutub Euroopa energiakriis üha pakilisemaks probleemiks. Kuuleme taas hoiatusi sellest, kuidas tuleb hakata piirama tootmist, mis omakorda tähendab katastroofi nii Euroopa Komisjonile kui ka valitsustele, kirjutab The Telegraphi majandusanalüütik Ambrose Evans-Pritchard.
Putin tugevdas oma pitsitavat haaret ja vähendas gaasitarneid, millega kaasnes futuurilepingute hinnatõus jaanuariks 40%. See tähendab, et energiahinnad lähenevad septembrikuu omadele, vahe on vaid selles, et praegu on kõige aluseks olev geopoliitiline kriis oma ulatuselt tunduvalt tõsisem.
Venemaa on koondanud Ukraina piirile 100 000 sõdurit, Ameerika ja Briti luurajate andmetel on sõjaväeline rünnak Ukraina vastu sel talvel vägagi tõenäoline. Putin on aga valmistanud kavalalt ette ideaalse energiasurve. Ta on kasutanud ära maailmas valitseva pandeemiajärgse gaasipuuduse ja hoiab nüüd kinni gaasitarneid, mida Euroopa nii hädasti vajab.
ICISe energiaanalüütikute sõnul ei ole Gazprom broneerinud Poola-Valgevene gaasijuhtme Mallnowi kompressorjaama kaudu detsembriks ühtegi tarnet. Euroopa seisab silmitsi 32 miljoni kuupmeetri gaasi puudujäägiga päevas. Ka tarned Alžeeriast on häiritud vaidluste tõttu Marokoga.
„On raske öelda, kas Putin kasutab energiarelva Euroopa vastu rohepöörde takistamiseks või on asi tõesti selles, et valmistutakse rünnakuks Ukraina vastu,“ ütleb Atlandi nõukogu (Atlantic Council) professor Alan Riley. „Aga Putin peab olema ettevaatlik. Sest kui ta selle kaardi välja käib, ei saa ta seda enam kunagi rohkem kasutada. Euroopa muudab oma energiasüsteemi ja lõpetab Venemaalt gaasi ostmise.“
Putini Ukraina plaanidest sõltumata on aga paratamatult eskaleerumas ka Nord Stream 2-ga seotud konflikt. Saksamaa peatas gaasijuhte sertifitseerimisprotsessi, kuna Gazprom üritas hiilida mööda ELi monopoliseadustest. Saksamaal ei olnud valikut. „Poola oleks nõudnud Euroopa Kohtu kaudu NS2 peatamiseks kohe tõkendit,“ ütleb Riley.
Putin ei kavatse nii muidugi kergesti alla anda, sest Nord Stream 2 gaasijuhtmel on keskne koht tema püüdlustes muuta jõudude tasakaalu Euroopas. On vägagi võimalik, et ta jätkab gaasikriisi eskaleerimist, kuni külmast võetud Euroopa palub kas halastust või laguneb koost.
Prantsuse energiaturvalisuse ekspert Thierry Bros’ sõnul on Brüssel langenud täielikult Kremli lõksu: „Putin käivitas oma plaani juulis ja augustis. Algul ma ei uskunud seda, aga praegu ei ole enam mingit kahtlust. Ta lubas, et saame oktoobris rohkem gaasi, aga seda ei juhtunud ning november on olnud veel hullem. Ja Mallnow kaudu ei tule nüüd enam midagi.“ Bros’ sõnul võib see tuua kaasa ELi integreeritud energiasüsteemi kokkukukkumise, millele järgneb ka ELi enda lagunemine.
COVID-19 kriis on näidanud, et keerulises olukorras mõtleb iga riik eelkõige enda peale. Bros sõnul süvendab energiakriisi seda tendentsi ilmselt veelgi. Liikmesriigid võivad näiteks rõhuda siseriiklikele julgeolekuseadustele ning koguda energiat ühise reservi asemel omatarbeks. „Prantsusmaal seisavad ees presidendivalimised. Kui peame hakkama sulgema ettevõtteid ja piirama energiatarbimist Saksamaa soojas hoidmiseks, siis inimesed hulluvad,“ ütleb Bros.
Suurbritannia impordib küll Venemaalt vähe gaasi, kuid britid on endiselt seotud Euroopa integreeritud energiasüsteemiga. Teatud ümberkorraldustega on ehk võimalik hullemat vältida, kuid energiajulgeoleku ekspert Clive Moffatti sõnul on tegelikult juba hilja. „Kiiresti seda lahendada ei saa. Tööstusettevõtetel tuleb gaas kinni keerata. See on ainus viis, kuidas saame hoida haiglad töös ja kodud soojad.“
Allikas: The Telegraph