Ametisse astudes lubas USA president Joe Biden viia ellu radikaalseima majandusprogrammi Franklin Roosevelti New Dealist alates. Bideni programm oli oma ulatuselt enneolematu ja selle täideviimist plaaniti föderaalreservi rahatrüki abil. Eelmisel nädalal selgus aga, et Ameerika majandus on kahanenud viimase kvartali jooksul 1,4% ning 8,5 protsendine inflatsioon on 40 aasta kõrgeim.
President Donald Trumpist jäi maha täiesti korras majandusega riik ning pandeemiast taastumine oleks pidanud praeguseks kulgema igati ladusalt. Bideni hoolimatu majanduspoliitika, tema metsikud kulutused ning lapsik arusaam, nagu võiks raha ilma tõsiste tagajärgedeta trükkida lõputult, võib aga vallandada tõsise ülemaailmse majanduskriisi, kirjutab Briti majandusvaatleja Matthew Lynn The Telegraphis.
Ametisse astumise järel käivitas Biden kohe 1,9 triljoni dollari suuruse Ameerika taasteplaani, mis sisaldas tohutuid kulutusi infrastruktuurile ja teedele, lastehoiule ja töötajate täiendus- ning ümberõppele. Toetuseid maksti isegi välismaal elavatele USA kodanikele. Uuesti tõsteti ettevõtte makse, ehkki neid oli ülemaailmses konkurentsis püsimiseks just langetatud. Lisaks tehti ettepanek kehtestada „ebavõrdsuse vähendamiseks“ nn miljonäride maks ja tuldi kliimamuutustega võitlemiseks välja uue rohelise leppega (Green New Deal).
Väidetavalt vajas Ameerika pärast Trumpi just selliseid muutusi. Vasakliberaalidest ajakirjanikud hõiskasid, kuidas Bideni majandusplaanil saab olema tohutu mõju ja kuidas USA majandus tõuseb taas viisil, mis veel aasta tagasi tundus mõeldamatuna.
Ei olnud just eriti raske näha, kui valed olid sellised ennustused. Bideni plaan kujutab endast põhimõtteliselt Ladina-Ameerikale sarnast populistlikku segapundart. Hulgaliselt riigikulutusi, millest suur osa liigub sõpradele ja erihuvidega organisatsioonidele, maksude tõstmine teatud vastastele, tohutu defitsiit ja lõputu rahatrükk. Väga sarnane Argentiina või Brasiilia 1960-1970. aastate majanduspoliitikale.
Tagajärjed ei too mingit üllatust. Inflatsioon on 8,5%, mis on suurim alates 1980. aastatest, mil tõsteti inflatsiooni kontrolli alla saamiseks intressimäärasid. Viimases kvartalis on majandus kahanenud 1,4% ja kui see ei muutu, siis ootab USAd järgnevatel kuudel ees tõsine majanduslangus.
Aga asi ei ole ainult Ameerikas. Paraku võib sealt saada alguse ka ülemaailmne majanduskriis. Seda kolmel põhjusel. Esiteks, kui aeglustub USA majandus, siis kaasneb sellega vältimatult ka kõigi teiste suurte majanduste aeglustumine. USA majandus on endiselt ülemaailmse nõudluse, ent eriti ülemaailmse kindlustunde mootor. Ähvardava majanduslanguse ootel vähendatakse ka teistes riikides investeeringuid, mis mõjub majanduskasvule omakorda negatiivselt.
Teiseks kaasneb USA majanduslangusega rahanduse ebastabiilsus. Võlakirjaturgudel käib juba möll, lisaks ei ole kellelgi aimugi, millise suuna võtab siin föderaalreserv.
Kolmandaks soodustab kogu see värskelt trükitud dollarihulk inflatsiooni kogu maailmas. Tõsi, ka Ukraina sõda on tõstnud energiahindu, kuid kõigi suuremate majanduste hinnatõusu taga on siiski peamiselt Bideni stimuleerivate meetmete pakett. Majanduslangus Ameerikas on alati ja igal ajal vallandanud kriisi igal pool maailmas, erinev on vaid selle raskusaste.
Bideni ultraliberaalne fänniklubi ei ole paraku veel mõista suutnud, et kõik need majandusprobleemid on täielikult Bideni enda tekitatud. Donald Trump võis ju inimestele mitte meeldida, kuid oma järeltulijale jättis ta igati korras majandusega riigi. Maksulangetused ja dereguleerimine olid aidanud kaasa konkurentsivõime taastamisele, pandeemia oli suuresti kontrolli all ja ettevõtted avasid taas uksi, majandustingimused olid sobilikud mitme aastase majanduskasvu tagamiseks. Biden oleks võinud rahumeeli iga päev siestat pidada ja kõik oleks olnud korras.
Selle asemel alustas ta vasakpoolsete ja demokraatliku partei mahitusel metsikut kulutamist ning riigipoolset sekkumist. Ta suurendas hoolimatult nõudlust ajal, mil pakkumine oli piiratud ja majandus alles pandeemiast väljumas. Eelseisev kriis on täielikult Bideni enda korraldatud ja tema vigade eest maksab ränka hinda kogu maailm.
Allikas: The Telegraph