Ukraina sõda on hirmutav, kuid võib paraku muutuda mitmel viisil veel hirmutavamaks. Lisaks on üks tõsine oht, millest esialgu väga palju räägitud ei ole, nimelt finantskrahh, kirjutab The Telegraph.
Turud seisavad silmitsi enneolematu kriisiga ja eurotsoon võib hakata peagi kärisema, seda esialgu Küproselt, mille majandus sõltub paljuski Vene oligarhidest, aga sealt edasi ka Maltalt. Energiamahukad tootmisettevõtted võivad peagi hakata uksi sulgema, samuti võib ees oodata täiemahuline võlakriis, kuna arenevad majandused peavad hakkama valima, kas ostavad sisse naftat ja nisu või maksavad riigivõlga. Nii või teisiti on selge, et seisame alles finantskriisi alguses.
Kolm nädalat pärast Venemaa invasiooni algust Ukrainas on juba selge, et tegemist on suurima globaalse majandusšokiga alates Yom Kippuri sõjast 1970. aastatel. Üks maailma suurimaid majandusi ja energia-, toiduainete ning toorme eksportijaid on maailma majandusest julmalt eemaldatud, mis tähendab meeletut hinnatõusu ning erinevate toodete ja kaupade defitsiiti.
Kui kaua see sõda kestab, see selgub ehk lähinädalatel, kuid paistab, et venelased on valmis pikaks ning brutaalseks vastasseisuks. Mis tähendab, et ülejäänud majandus peab lihtsalt leidma viisi, kuidas saada hakkama ilma Vene energia, vilja ja toormeta. Nii nagu Venemaa peab leidma viisi, kuidas saada hakkama ilma Lääne kapitali, tehnoloogia ja ekspertiisita.
Millel tuleks siis silma peal hoida? Esiteks euroalal. Kogu tähelepanu on praegu koondunud sellele, kuidas saaks Saksamaa vabaneda Vene gaasi sõltuvusest. Kuid lisaks Saksamaale on ju veel teisi väiksemaid majandusi, mis sõltuvad täielikult Vene rahast. Näiteks Küpros. Ainuüksi 2020. aastal tehti Küprosel enam kui 100 miljardi euro eest Vene investeeringuid. Küpros on ka suurim Venemaale investeerija, kuna Küprose finantssüsteemide kaudu suunatakse venelaste raha tagasi emamaale.
Samas paadis on ka Malta. Eelmisel nädalal lõpetas Malta oma passide müümise rikastele venelastele, kuid venelaste raha on Maltal veel väga palju. Isegi Kreeka on muutunud Vene rahast väga sõltuvaks. Kui Malta, Kreeka ja Küpros ei oleks euroalas, siis võiksid nad olukorra lahendamiseks lihtsalt oma valuutat devalveerida. Kuid euroalal, nagu me teame, ei ole see võimalik. Kui üks neist majandustest kokku kukub, nagu juhtus Kreekaga kümme aastat tagasi, siis langeb kiiresti kriisi kogu eurotsoon.
Teiseks tuleks jälgida tootmisega seotud probleeme. Nafta hind on pea kahekordistunud, gaasi hind pea viiekordistunud. Jah, see teeb autosõidu ja kodukütmise kalliks, kuid palju hullem mõju on sellisel hinnatõusul tootmisettevõtetele. Eriti energiamahukad tööstusharud on kemikaalid, tsement, metall ja paber. Juba on kuulda tootmise peatamisest Hispaania terasetehastes ja Norra väetisetehastes.
Ühel hetkel ei ole see kõik enam jätkusuutlik. Kõigil neil ettevõtetel on pangalaenud, mida tuleb teenindada ja ettevõtte töötajatel on omakorda kodulaenud, mida tuleb maksta. Ettevõtete sulgemine toob kaasa võlakaskaadi kogu süsteemis.
Kolmandaks on oluline pidada silmas riigivõlakriisi. Venemaa on juba teatanud, et esimest korda alates 1918. aastast jätab riik oma võlad maksmata. Nagu eelpool öeldud, peavad paljud areneva majandusega riigid peagi otsustama, kas ostavad sisse naftat ja vilja või teenindavad oma riigivõlga. Pole raske arveta, kumba kasuks otsustatakse.
Viimase kahe nädala äärmuslike hinnaliikumiste mõju nähtavaks muutumiseni läheb veel veidi aega. Nagu ka Venemaa globaalsest finantssüsteemist eemaldamise tagajärgede mõju nähtavaks muutumiseni. Seega – krahh seisab veel ees, küsimus on vaid selles, kui julmalt see meid seekord tabab.
Allikas: The Telegraph