Uued Uudised

The Times väidab, et Eesti muretsevat oma piirikaitse pärast, Michali värske avaldus räägib vastupidist

A British soldier takes part in urban combat exercise during a joint military manoeuvre between the French and British army at the Sissonne camp, north of the city of Reims, in northeastern France on April 22, 2025. Amid the soulless blocks of the ghost town of Jeoffrecourt, in north-eastern France, French and British soldiers train together in urban combat, learning the lessons of the war in Ukraine. (Photo by Sameer Al-DOUMY / AFP)

Peaminister Kristen Michali värske entusiasm kaitseväelaste Ukrainasse saatmise kohta ei lähe kuidagi kokku The Timesi uudisega.

Suurbritannia ajaleht The Times teatas kolmapäeval allikatele viidates, et Euroopal on keeruline saata Ukrainasse 25 000 sõdurit, sest selle sõjaväed on alamehitatud ja alarahastatud.

The Times sai teavet Euroopa kaitseministrite ja väejuhtide arutelu kohta, mis käsitles plaane luua nn tahtekoalitsioon.

Suurbritannia kindralstaabi ülem admiral sir Antony David Radakin küsis oma mandri-ametivendadelt, kas nad saaksid saata rahulepingu sõlmimise korral Ukrainasse 64 000 sõdurit, teatasid allikad.

Liitlased väljendasid aga kahtlusi, märkides, et sellise suurusega väe moodustamiseks oleks vaja kaheks aastaks 256 000 sõdurit, arvestades rotatsioone.

Aprilli alguses toimunud kohtumisel teatas Suurbritannia, et on valmis saatma Ukrainasse kuni kümme tuhat sõdurit.

“Järgnevatel kohtumistel ütlesid aga kaitseministrid üle kogu Euroopa, et selle arvu saavutamiseks pole mingit võimalust ja et isegi 25 000 annaks ühistele pingutustele hoogu juurde,” ütles Brüsselis toimunud kõnelustega tuttav allikas.

The Timesi andmetel saadavad Suurbritannia ja Prantsusmaa Lääne-Ukrainasse tõenäoliselt rahvusvahelise kontingendi asemel koolitusüksused.

Allikate sõnul olid Eesti ja Soome mures, et väe paigutamine “lahjendab” nende endi piirikaitset, samas kui Poola, Hispaania ja Itaalia ütlesid selgelt, et nad ei panusta ühtegi sõdurit. (Kristen Michali värsked sõnumid ei näita küll, et tema meie piirikaitse pärast mures oleks – toim.)

Lisaks olid Soome ja Saksamaa üldiselt maaväe saatmise vastu, kuid Berliin ei välistanud sellist sammu. (BNS)

Exit mobile version