Parima ettevõtja konkursil finalistide hulka pääsenud OIXIO Grupi juhatuse esimees ja tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja juht Ivo Suursoo hoiatab negatiivse spiraali eest, mis käivitub maksude tõstmise tõttu kahanema hakkava konkurentsivõime tuules.
“Suurim väärtus riigile peitub ettevõtetes, mis on konkurentsivõimelised rahvusvaheliselt ehk suudavad oma tooteid ja teenuseid edukalt välisturgudel müüa. Eksport on ainus, mis riiki raha juurde toob, ja on väikeses ning avatud majanduses seega kriitiliselt tähtis,” kirjutab Suursoo Riigikogu Toimetiste suvises tööstusväljaandes. “Siseriiklike ettevõtete puhul on oluline nende võime pakkuda maailmatasemel tooteid ja teenuseid konkurentsivõimelise hinna ja väärtusega ehk puudub vajadus nende toodete-teenuste impordiks. Tõsi, riigi tulusid saab suurendada ka makse tõstes, aga see käivitab reeglina konkurentsivõime languse ehk käivitub negatiivne spiraal. Rikkaks me end ei maksusta.”
Rohkem kui 85 protsenti riigi sissetulekutest on Suursoo kinnitusel seotud tööjõu- ja tarbimismaksudega, mille laekumine sõltub otseselt sellest, kui head palka suudavad ettevõtted maksta. Palku jaksavad tõsta konkurentsivõimelisemad ettevõtted, mille tooteid ja teenuseid kliendid eelistavad.
Eesti tööstuseid ja riiki ennastki hoiab aga arenguhüpet tegemast ambitsiooninappus. Senine nälg on Suursoo hinnangul asendunud alalhoidlikkusega ja saavutusvajadus rahuloluga. Kui majandus aga kasvama ei hakka, pole võimalik lahendada ka ühiskonna kasvavaid vajadusi ja unistusi.
“Unistamisega on Eestis hästi. Näiteks hiljuti valminud ühine unistus ehk strateegia “Eesti 2035″ kirjeldab vajalikud muutused ja arengud Eesti ühiskonnas 26 valdkonnas. Kõikide nende soovide rahastamine eeldab miljoneid ning miljardeid eurosid,” märgib Suursoo. “Samal ajal näeme riigieelarve ümber toimuva juures, et kõikjalt on raha puudu. Rohkem oleks seda vaja õpetajatele palkade maksmiseks, tervishoius, julgeolekusse panustamiseks ja mujal avalikes teenustes-hüvedes.”
“”Eesti 2035″ kirjeldab siiski ka võtit, mis seda puudust lahendada aitab. Selleks on majanduse lisandväärtuse kasvatamine,” selgitab Suursoo. “Täna jääme Euroopa Liidu keskmisele kogu majandusruumiga alla veerandi ja tööstuses peaaegu poole võrra, kuid järgmise kümnendiga peaksime riigi unistusel jõudma 110 protsendini. See on väärt ja ambitsioonikas siht, kuid unistamine üksi seda eesmärki täita ei aita. Ei aita ka siiani tehtu jätkamine, sest ees ootav areng peaks olema senisest kordades kiirem. See tähendab, et vaja on muutust.”
Selleks sunnib Suursoo sõnul ka kolmandat aastat kestev majanduslangus, mis on paljude eksportivate tööstuste konkurentsivõime vähendanud. Seni hinnaeelisega Eesti ettevõtete toodang on Eesti kiire inflatsiooni tõttu klientidele liiga kalliks muutunud ja eksporditurgudel nõudluse taastudes ei ole siinsed firmad enam samas konkurentsiolukorras kui enne langust.
Tööandjate keskliit tellis eelmise aasta sügisel rakendusliku antropoloogia keskuselt Eesti tööstusettevõtete uuringu. Ühe leiuna tuli sealt välja, et majandust hoiab tagasi kultuuriajalooline taust, mida saab iseloomustab vanasõnaga “parem varblane käes kui tuvi katusel”.
“Kui oleme midagi saavutanud, siis muutume konservatiivseks ehk algusaastate nälg on asendunud alalhoidlikkusega. Samale järeldusele jõudis mõned aastad tagasi tehtud mahukas EAS-i juhtimisuuring. Ambitsiooni napib,” tõdeb Suursoo. “Ambitsioon tähendab visiooni, tahet ja julgust. Visioon – kasvatada majanduse ja tööstuste tootlikkust – on olemas. Nüüd on vaja tahe ja julgus selle saavutamiseks vajalik ära teha.”
Suursoo kinnitusel on suuri ühiskondlikke muutusi siiski teha suudetud – näiteks 1990. aastatel käivitunud Tiigrihüppe sõnum oli “Kõikidesse koolidesse arvuti”.
“Kui oleksime jäänud vaid hüüdlause juurde, siis see terve rida lapsevanemaid selle peale öelnud “mina küll ei taha, et minu laps on rohkem arvutis”. Aga Tiigrihüppe sõnum ja mõte ei seisnenud arvutis, vaid selles, et uued võimalused tekivad nendes ühiskondades, kus on valmidus üle minna ja kaasa minna digitaalsete arengutega. Poleks me seda hüpet teinud, poleks meil tänasel kujul mugavat digiriiki ja sellega kaasnenud edu, töökohti, innovatsiooni, palku ja maksulaekumist,” nendib Suursoo. “Sama tee on tööstuses läbi käinud Saksamaa, kus mõisteti peaaegu 20 aastat tagasi, et tegutsemata riisub Hiina rahvusvahelises konkurentsis Saksamaa asemel koore. 2006. aastal tehtud esimesed sammud materialiseerusid viis aastat hiljem maailma suurimal Hannoveri tööstusmessil tutvustatud neljandaks tööstusrevolutsiooniks (tööstus 4.0), mis nägi ette konkurentsivõime kasvatamist läbi digitaliseerimise ja automatiseerimise.”
Suursoo meenutab, et kui 2010. aastal oli Saksamaa tööstustes 1,5 korda vähem roboteid kui kõrgtehnoloogilises Jaapanis, siis eelmiseks aastaks oli tase praktiliselt võrdsustunud. Saksamaa tootlikkus on Eestist poole ja palgad pea kaks korda kõrgemad.
“Need kogemused kõnelevad sellest, et suured ühiskondlikud protsessid algavad suuna kokku leppimisest. Eestit iseloomustab see, et kui tahame midagi pikaajaliselt ellu viia, siis tasub seda teha kõikide erakondade ühise kokkuleppena. Nii sõlmiti 2018. aastal Eesti teaduslepe, millega otsustati investeerida 1 protsent SKP-st innovatsiooni ja teadus-arendustegevustesse,” kirjutab Suursoo.
Ka konkurentsivõimeline majanduskeskkond ei teki tema kinnitusel üleöö ega püsi iseenesest ja eeldab otsustavaid samme nii ettevõtetelt ka majandusruumi kujundajatelt. See pole üksnes riigi ülesanne või teha, vaid ühiskondlik kokkulepe, kus ambitsiooni seavad endale nii era- kui avaliku sektori osapooled ja igaüks teeb järgmise sammu.
“Seetõttu peaksime järgnevaks kümnendiks seadma valitsuste üleseks Eesti riigi prioriteediks kõrgema lisandväärtusega majanduse arendamise ja selle ettepaneku majandusleppe vormis ettevõtlusliidud tänavu kevadel ka erakondadele tegid,” selgitab Suursoo ning lisab, et ettevõtjate samm on siin investeerida innovatsiooni ja innovaatiliste toodete teenuste arendamisse ning kasvatada ekspordi mahtu ja ekspordi sihtriikide hulka, samuti digitaliseerida ja automatiseerida ning tõsta juhtimiskvaliteeti.
Riik peab aga hoidma konkurentsivõimelist ärikeskkonda ja toetama majanduse struktuurimuutust lisandväärtuse kasvu suunas. Selle saavutamiseks tuleb hoida stabiilset ja konkurentsivõimelist maksukeskkonda, tagada vajalike oskustega töötajad tööturul ja mõistliku hinnaga energia. Samuti tuleb riigil otsustavalt vähendada bürokraatiat, kasvatada avaliku sektori efektiivsust ning viia rohepöörde ellu nii, et ettevõtete konkurentsivõimet paraneks.
“Lisaks investeerib riik innovatsiooni ja uurimis-arendustegevustesse, tagab vajalikud meetmed kõrgema lisandväärtusega kaupade ja teenuste ekspordiks ning kapitali kättesaadavuse,” loetleb Suursoo.
Allikas: BNS