Covid-19 põhjustas maailmas massiliselt inimohvreid, vigastusi ja muud kahju. Viiruse päritolu on aga hämaravõitu. Ametlik teooria, et viirus hüppas mingil kombel nahkhiirtelt inimestele, jättis õhku palju vastamata küsimusi. Lisaks tekitas kahtlust see, et üsna Wuhani kalaturu lähedal, kust viirus väidetavalt valla pääses, asub Wuhani Viroloogia Instituut, mis tegeleb eriti ohtlike viiruste uurimisega. Vähe sellest, Wuhani laboris töötati nimelt nahkhiirtelt pärineva koroonaviiruse funktsiooni võimendamise ehk nakkavuse ja ohtlikkuse suurendamise kallal.
Laborilekke teooria oli pikka aega põlu all, seda puudutavad materjalid tsenseeriti olematuks. Viiruse juhuslikku ülekandumist inimestele esitleti ainsa usutava võimalusena. Spekulatsioonid viiruse päritolu ümber siiski ei vaibunud. Üsna ammu vihjati, et osa Covid-19 geenijärjestusest oli patenteeritud, kuid see info sumbus muu müra hulka.
2022. aasta veebruaris aga avaldas rahvusvaheline teadlaste grupp uurimistöö, milles tõestati, et viirust on tahtlikult muudetud ja selle ohtlikkuse tõstmiseks on kasutatud patenteeritud DNA koodijärjestust [1]. Tööd alustasid nad juba 2020. aastal, kuid ligi aasta kulus tulemuste kontrollimiseks ja töö avaldamisvõimaluse leidmiseks. Nii plahvatusohtlikku teemat ei tahtnud keegi puudutada. Asjaga tegelenud teadlastel soovitati heaga asi sinnapaika jätta, kuid õnneks nad ei allunud survele.
Kõigepealt jäi uurijatele silma, et viirusel oli erakordselt kõrge inimeselt inimesele nakkavuse võime. Analoogsetel looduslikel viirustel sellist omadust ei ole. Viiruse koodijärjestusi uurides, näiteks nahkhiirtelt ja pandadelt võetud viirusenäidiste puhul, on matemaatilise analüüsiga võimalik tuvastada isegi 1-2 nukleotiidi (märgi) suuruseid erinevusi. Covid-19 puhul oli erinevus samalaadsete viirustega võrreldes 12 märgi pikkune [1, joonis 1]. Võõras koodijupp lausa kargas ülejäänud järjestusest esile.
Nagu selgitas üks uurijatest, dr. Chetty, “Geneetiline kood on keel. Geneetiline kood koosneb tähtedest, mis moodustavad keele, mis kirjeldab proteiinide struktuuri. See on nagu peatükk juhendist. Raku replitseerimise käigus seda peatükki kirjutatakse uuesti ja uuesti üle. Mutatsioonid tähendavad, et vahel harva võib kopeerimise käigus mõni täht valesti minna. Covid-19 puhul aga näeme, et nahkhiire viiruse koodi vahele on lisatud terve lõik inimese jaoks mõeldud koodi”. Sellise anomaalia looduslikul teel tekkimise tõenäosus on 0,0000000000321 ehk lihtsamalt öeldes, see on praktiliselt võimatu [1, joonis 2].
Kui kahtlane koodijärjestus oli tuvastatud, võeti ette otsing spetsiaalse BLAST tarkvara abil, mis võimaldab võrrelda geeni koodijada paljudest eri allikatest pärit andmetega. Otsing oli tulemuslik– BLAST andmebaas andis 19 märgi pikkuse vastavuse, mis 100% täpsusega kattus Covid-19 viirusest leitud koodiga. Leitud jada oli isegi pikem kui otsitavad 12 märki.
Vastavus leiti USA patendist nr. US9587003B2 [2], mis on väljastatud 2016. aastal ModernaTx Inc.’-le [3] ning mis käsitleb vähiraviga seotud mmRna vaktsiinide tootmist. Tegemist oli spetsiaalselt inimese organismi jaoks optimeeritud koodiga. Teadlased muidugi ei kiirustanud järelduste tegemisega ning üritasid pikalt leida vastavust teiste imetajate ning inimesi mõjutavate viiruste DNA koodist, kuid ühtegi kattuvust rohkem ei leitud.
Nii et Covid-19 tehislikus päritolus ei ole kahtlust. Kuna vastavat uurimist ei ole läbi viidud, siis võime vaid oletada, mis eesmärgil viirust modifitseeriti ning kas see pääses valla õnnetu juhuse läbi või lekitati tahtlikult. Kuna lisatud kood suurendas viiruse nakkavust ja raskemat haiguse kulgu just inimeste puhul, siis eriti õilsad ei paista viiruse muutjate motiivid olevat. Arvestades riikideüleselt koordineeritud meediakampaaniat ning “täiesti juhuslikult” enne haiguspuhangut toimunud simulatsiooni [4], ei saa täielikult välistada ka tahtlikult esile kutsutud haiguspuhangut.
Rahvusvahelise ravimitööstuse, WHO, USA CDC ja teiste organisatsioonide tegevust arvesse võttes on õhus väga suur kahtlus, et nii viirus kui vaktsiinid on loodud omavahel seotud organisatsioonide poolt. Lisaks ei saa me WHO sõjakaid avaldusi [5] ja tohutu mahuga vaktsineerimisplaane arvestades kindlad olla, et mõne aja pärast juba uue ohtliku ja nakkava viirusega lagedale ei tulda. Ühtlasi paneb leid teise pilguga vaatama kogu koroonapandeemiale ning sellega võitlemise meetoditele.
Vahendas Karl Olaf Rääk
Viited:
[1] MSH3 Homology and Potential Recombination Link to SARS-CoV-2 Furin Cleavage Site
https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fviro.2022.834808/full
[2] Patent US9587003B2 Modified polynucleotides for the production of oncology-related proteins and peptides
https://patents.google.com/patent/US9587003B2/en
[3] Moderna Inc.
https://www.modernatx.com/
[4] Event 201 – The Johns Hopkins Center for Health Security in partnership with the World Economic Forum and the Bill and Melinda Gates Foundation hosted Event 201
https://centerforhealthsecurity.org/our-work/tabletop-exercises/event-201-pandemic-tabletop-exercise
[5] WHO launches global network to detect and prevent infectious disease threats
https://www.who.int/news/item/20-05-2023-who-launches-global-network-to–detect-and-prevent-infectious-disease-threats