Surve eriolukorrale kasvab, mida näitas tänane tööandjate pöördumine – kuid seda ei saa lõpetada enne, kui haigus põhjalikult taandub, nagu tõdes valitsus.
Tööandjate keskliidu volikogu leiab, et Eesti meditsiinisektor on tervisekriisi haldamisega hästi toime tulnud, kuid nüüd on vaja kiirelt paika panna kriisist väljumise tegevusplaan.
Reformierakondliku meelestatusega Arto Aas ütleb, et “Euroopa Komisjon on andnud selged suunised kriisist väljumiseks” ja et “…Eestis pole konkreetse tegevuskavani jõutud. Riik vajab piirangutest väljumise plaani, mis vaatab mitu kuud ette ning kus on selgelt paigas kõigi osapoolte rollid.”
Aas leiab ka, et “samas on näha, et Eesti tervishoiusüsteem saab tänase olukorra ohjamise ja koroonaviirusse nakatunute raviga kenasti hakkama. See annab kindluse, et võime asuda piiranguid leevendama.”
Tegu on ehtsa oravaparteiliku nõudmispoliitikaga, mis põhineb ainult valitsusele ärategemisel, võltsoptimismil ja mis kõige tähtsam – Euroopa Komisjoni kõrgetel otsustel.
Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil olid peaminister Jüri Ratas, välisminister Urmas Reinsalu ja rahandusminister Martin Helme olukorra kiire normaliseerumise osas märgatavalt vaoshoitumad.
Viimane neist rääkis, et kui praegu kiirustada piirangute leevendamisega ning viirus tuleb jõudsamalt tagasi, tuleb järgnev taastumine tohutult raskem kui praegu ettevaatlikult tegutsedes. “Praegu saame eksida ainult ettevaatuse kasuks,” märkis Martin Helme.
Rahandusminister toonitas, et praegu juhib tegevusi ainult meditsiiniline olukord ehk mistahes meetmed sõltuvad vaid koroonaviiruse levikuga seonduvast.
Kui ajakirjanik küsis talt, millal saab tuleviku suhtes selgust, siis täpsustas Martin Helme, et Eesti on olukorras, kus mingit selgust tuleviku osas pole ega saagi olla, sest kõik oleneb haigusest. “Keegi ei tea, mis kolme kuu pärast juhtub,” ütles ta.
“Meie ei dikteeri sündmusi,” sõnas Helme. Tema sõnul peaks lähtekoht olema see, et seni, kuni pole öeldud, et võib teha, seni ei või teha.
Ettevõtjatele tuletas ta meelde, et majandus saab toimida alles koroonaviiruse ohu möödudes – näiteks turistid tulevad Eestisse alles siis, kui teavad, et nakkusohtu siin enam pole.