USA asepresidendi J.D. Vance’i kõne Müncheni julgeolekukonverentsil, kus ta kritiseeris teravalt Euroopa Liidu liidreid, on vallandanud hüsteeria. Eriti hullu panevad Eesti poliitikud ja analüütikud kuni selleni välja, et USAle tuleb kehtestada sanktsioonid.
Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) tormaks pea ees Eesti armeega juba Ukrainat vabastama ja Venemaad põlvili suruma. (“Eesti seisukoht on jätkuv: enne kõneluste algust tuleb esmalt saavutada jõupositsioon”).
Välisvaatleja Harri Tiido on hakanud psühhiaatriks ning pannud Trumpile diagnoosi – hullumeelne („Probleem on selles, et tõestamaks, et ta ongi hullumeelne, peab ta mõne oma jabura ähvarduse ka ellu viima“).
Euroopa Parlamendi liige Riho Terras (Isamaa) aga tahab meie suurt liitlast karistama asuda (“Samuti tuleb USAd karistada, sanktsioonidega võime teda pitsitada, meil on see võimekus olemas. Trump, nagu Putin, mõistab vaid jõudu ja jõu keeles tuleb temaga ka suhelda”).
Mitte USA presidendi ja asepresidendi väljaütlemised, vaid sellele järgnenud Euroopa eliidi paanikahoog koos meie poliitikute klähvimisega, on selgeks julgeolekuohuks ning külvab inimestes paanikat, mida idapiiri taga käsi hõõrudes pealt vaadatakse.
Lisaks kõigele on suuresti desinformatsiooniga, millele osutab ka Peeter Espak, tuues olulise punktidena välja, mis me siinkohal lühendatult avaldame:
“On üleüldiselt teada, et mitte mingisugust Ukraina äraandmist pole plaanis – toimumas on eelkõige fooniloomine ja narratiivi ning initsiatiivi Putinilt ära võtmine;
-See, mida meil nimetatakse mineraalide ja maavarade ära võtmiseks Ukrainalt või selle pealesurumiseks, on tegelikkuses laiapõhjaline Ukraina-USA ühisettevõtete moodustamise programm, kuhu oodatakse investoriteks loomulikult nende riikide ettevõtteid samuti, kes Ukrainat toetanud;
-Kaitseminister Hegseth kordas üle nii NATOs kui Varssavis just eriti USA täielikku pühendumust NATOle ja artikkel 5le – tunnustas oma riigikaitse eest vastutuse võtmise eest just Balti riike ning muuhulgas avaldas veel ka soovi Poola lisasõdureid tuua. Sealjuures loomulikult mainides, et erinevalt musterliitlastest – need oleme meie ja Poola – peavad ka kõik teised sama tegema;
-USAl on plaan – vastavalt juba 2022 välja käidud paratamatule lõpplahendusele selle sõja kontekstis – Euroopa NATO riikide vägede sisseviimise Ukrainasse, keda ei nimetata NATO vägedeks, kuigi nad seda on;
-USA delegatsioon ja ka president teavad, et Putinil pole kavas ajutise relvarahu (ainus, mis üldse kõne all on – see on ajutine relvarahu, mitte isegi vaherahu!) leppega nõustuda. Kõik eelnev sh narratiivi ja initsiatiivi enda kätte võtmine ja vastase ülekülvamine vastuolulise infolaviiniga – on ettevalmistuseks vajadusel Ukraina pealetungiks relvastamisele ja mingile edukale uuele operatsioonile, kui Venemaa koheselt ei nõustu sõda lõpetama;
-USA pole kunagi kavatsenud mitte mingeid Ukraina territooriume kellelegi ära anda – võimaliku ajutise relvarahu joone taha jäävad alad jäävad ikkagi Ukraina osaks de jure ning USA ei tunnusta neid kunagi Venemaa osana. Eesmärk nagu ikka – on oodata reziimi lagunemist ja nõrgenemist ja alad tagasi saada;
-2024 senati raportigi kohaselt puudub USAl peatselt võimekus edukalt sõdida isegi kahel rindel, kui võimalikult jõuliselt ja kohe ei toimu NATO relvajõudude taastamine;
-J.D. Vance’i kõne oli üks paremaid ja õiglasemaid, mis on mistahes riigijuht viimasel ajal pidanud. Seal pole tegelikult mitte ühtegi sõna ega lauset, mis oleks vale. Euroopa korrumpeerunud kartellierakonnad, kes on teinud süstemaatiliselt koostööd räpase diktaatori Putiniga ning stalinistlike Hiina kommunistidega ning veel ka mahitanud Palestiina terroriste – samal ajal aga hoopis iseenda riigist hoolivatest kodanikest sisevaenlast konstrueerides – kuulsid enda kohta 100% tõtt.”