Vasakpoolsed on juba pikemat aega kasutanud oma eesmärkide saavutamiseks nende ettevõtete boikoteerimist, kelle tegevus neile ei meeldi – nüüd on seda võimsat relva asunud kasutama ka konservatiivid.
Üsnagi mõjukat konservatiivset leeri juhtiv Donald Trump algatas boikotikampaania nende vasakliberaalsete ettevõtete vastu, kes on vastu valimisseaduste karmistamisele – nimelt lubasid just leebed hääletusreeglid väidetavalt Bidenil valimistulemusi enda kasuks keerata.
USA vasakliberaalid asusid vastusena ettevõtteid seaduse vastu mõjutama, kellest paljud läksidki survega kaasa. Seepeale kutsus Trump omakorda konservatiivse maailmavaatega inimesi boikoteerima neid firmasid, kes demokraatidega ühinesid.
Ameerikas hinnatakse nii 2016. aasta kui ka 2020. aasta valimiste tulemusi enam-vähem võrdseteks ehk siis 50:50 teatud ülekaaluga ühele või teisele poolele. Kui nüüd mõlemad pooled algatavad boikotte ettevõtetele, kes vastavalt siis kas toetavad valimisseaduste muutmist või mitte, hakkavad ettevõtted igal juhul kahjusid kandma.
Nii võib tekkida seis, kus ettevõtetel on oma rahakoti huvides kasulikum üldse poliitikast eemale hoiduda.
Uued Uudised kirjutasid mõne päeva eest, et niinimetatud boltid-woltid ja teised taolised ettevõtted püüavad oma rahaga mõjutada poliitikat nendele soodsas suunas. Eesti Ekspress kirjutas, et viisteist peamiselt IT-taustaga ettevõtjat kandsid värskelt Reformierakonnale, sotsiaaldemokraatidele, Eesti 200le ning Isamaa nn siseopositsioonile Parempoolsed kokku 50-60 000 eurot.
Toetajate nimekirjas on palju tuntuid nimesid. Wise (endine TransferWise) üks asutajatest Taavet Hinrikus, Bolti asutajad Markus ja Martin Villig, Pipedrive kaasasutajad Ragnar Sass ja Martin Henk, lisaks ka Sten Tamkivi, Mari Joller, Karoli Hindriks, Priit Vaikmaa, Magnus Hiie, Kristjan Lepik, Triin Hertmann, Taavi Tamkivi, Tarmo Jüristo, Viljar Arakas ja mõned teised.
Ka Eestis võiksid konservatiivse mõttelaadiga inimesed mõelda vasakliberaalsete ettevõtete boikoteerimisele. Näiteks immigratsioonipumpade Bolti-Wolti teenustest loobumine oleks kindlasti päris mõjus, samuti võiks kehtestada boikoti neile maasikakasvatajatele, kes läksid kaasa ukrainlaste tööjõu sisseveo kampaaniaga.
Et mitte meie põllumehi kiusata, võiks boikoteerida vaid neid ettevõtjaid, kes on meedias jõuliselt sõna ukrainlaste sissetoomise õigustamiseks võtnud. Ehk siis on kaasa läinud poliitilise kampaaniaga.
Aastaid tagasi küsis Swedbank Aadu Luukase fondilt tagasi raha, mille too andis kodanikuühiskonna preemiaks sihtasutusele Perekonna ja Traditsiooni kaitseks, ja seda paari geisäutsu tõttu. Juba tollal soovitasid paljud konservatiivsed inimesed Swedbankis kontod sulgeda, aga suuremat kampaaniat ei järgnenud.
Tänasel päeval võiks sellise loo puhul juba mõjusama kampaania korda saata – eriti hea oleks võimalusel oma raha viia Bigbanki, kes tollal Swedbanki tagasivõetud kingituse kompenseeris.
Trumpi poolt boikoteeritavate firmade seas on ka Coca-Cola – ehk toetaksid Eesti konservatiivid teda sellega, et loobuvad selle joogi ostust – ega see eriti midagi väärt polegi. Edaspidi aga võiks aktiivsemad inimesed selliseid kampaaniaid mõjusamalt algatada ja läbi viia. Sotsiaalmeedia on sellisteks üleskutseteks sobiv koht.
Eestlastel on kogemus taolisteks kampaaniateks olemas – kasvõi ühine Lätti sõitmine protestiks aktsiisipoliitika vastu.