Eesti on tuuleenergia tootmises juba esirinnas. Lisanduv tuuleenergia ei ole “püha lehm”, mis toob õnne ja jõukuse meie õuele.
Eurostati värske statistika näitab, et 2025 II kvartalis oli Eesti taastuvelektri osakaal netoelektritootmises Euroopa Liidus 6. kohal — Euroopa Liidu keskmine ~54% ja Eesti ~70%. Ometi on Eestis surve tuulearendustele jätkuvalt väga suur.
Maailmas on mõistetud, et juhuelekter pärsib majandust: USA presidendi ÜROs peetud kõne toon oli kokkuvõtlikult „all green is all bankrupt“ (eesti k: „kõik roheline viib täielikult pankrotti“) ning tunnustab Saksamaad tuumaenergia juurde tagasi pöördumise eest. Hiina avab ja ehitab massiliselt söel töötavaid jaamu ning mitmed Euroopa riigid (nt Ühendkuningriik, Rootsi, Poola, Holland ja isegi Taani) suunavad tähelepanu tuumaenergiale.
Eesti unikaalsust silmas pidades on meil olemas kohalik juhitav võimekus ja kodumaised kütused – põlevkivi, puiduhake ja biogaas – mida saab varustuskindluse ja hinnastabiilsuse nimel arukalt kasutada.
Seega, küsimus ei peaks enam olema, kas tuuletööstust juurde lisada, vaid millal asendub tuule ühekülgne eelistamine kainelt kaalutud, tehnoloogianeutraalse ja kogukondi arvestava energiapoliitikaga.
MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
