Mahapõlenud maja, plahvatavad elektrivõrgu seadmed ja kümned tuhanded elektrita leibkonnad: tohutu voolutõus on Schleswig-Holsteinis põhjustanud laastavat kahju.
Vaid hetk varem olid põhjaosas asuvad tuuleturbiinid tootnud tohutul hulgal elektrit – piirkond tervikuna tootis rohkem kui kolm korda rohkem kui tarbis. Samal ajal kui mustroheline liidumaa valitsus jätkab tuuleenergia laiendamist, näitab see katastroof, kui haavatavaks on elektrivarustus muutunud. Võrgu turvalisuse küsimust kergitatakse üha pakilisemalt.
Bunsohis Schleswig-Holsteinis elava naise jaoks lõppes pühapäev katastroofiga. Tema õlgkatusega maja lõõmas, kui elektrikilp süttis. Mõne minuti jooksul oli hoone täielikult leekides. Tuletõrje ei suutnud seda päästa. Kahju: umbes pool miljonit eurot. Õnneks keegi vigastada ei saanud.
Kuid tulekahju oli vaid üks dramaatilistest tagajärgedest ulatuslikus elektrikatkestuses, mis halvas 18. oktoobril suure osa Schleswig-Holsteini läänerannikust. Kuni 40 000 leibkonda kaotas elektrivarustuse ning arvukad elektriseadmed said kahjustada.
Võrguoperaatori Schleswig-Holstein Netzi (SH Netz) teatel tekkis kell 9.31 hommikul 110 000-voldises kõrgepingevõrgus lühis. See põhjustas tohutu voolutõusu. Mitmed alajaamad sulgusid, jättes terved linnad ootamatult elektrita. Friedrichstadti alajaamas plahvatas ülepingepiirik. Elanikud kuulsid valju pauku. Majades olevad ühenduskarbid suitsesid ja elektriarvestid olid söestunud. Ühes hooldekodus pidi tuletõrje ventilaatori töös hoidmiseks kasutama isegi avariigeneraatorit.
Kas süsteemis on liiga palju tuuleenergiat?
Võrdlus tootmisandmetega muudab juhtumi veelgi rabavamaks. YouTube’i kanalil “Energie Chiemgau” esitatud Schleswig-Holsteini ja Hamburgi elektrienergia bilanss näitab pühapäeval kell 9.00 seisuga kokku 8260 megavatt-tundi elektrienergia tootmist. Ainuüksi maismaatuulikutelt pärines 6465 MWh ja avamere tuuleparkidelt veel 1265 MWh. See on kokku 7730 MWh tuuleenergiat! Teatatud piirkondlik tarbimine oli vaid 2489 MWh. Teoreetiliselt ületas tootmine tarbimist umbes 5770 MWh võrra. Peaaegu 94 protsenti toodetud elektrist pärines tuuleenergiast. Arvud viitavad graafikul näidatud energiakogustele; need ei ütle midagi liinide praeguse koormuse ega tegeliku pingetaseme kohta kell 9.31.
Saksamaa läheb oma elektrivarustuses üha enam üle ilmastikuoludest sõltuvatele energiaallikatele. Eelkõige Schleswig-Holstein toodab tugeva tuule korral regulaarselt oluliselt rohkem elektrit, kui liidumaa ise vajab. See ülejääk tuleb transportida elektrivõrgu kaudu või tuleb elektrivõrku ühendada. Suur tuuleenergia kogus ei tähenda aga automaatselt ohtlikke ülepingeid. Sellest hoolimata seab kasvav elektrivõrk märkimisväärseid nõudmisi võrgu läbilaskevõimele, juhtimissüsteemidele ja kaitsetehnoloogiale. Kui üks lühis põhjustab nii ulatuslikku kahju, peavad vastutavad isikud selgitama, miks olemasolevad kaitsesüsteemid ei suutnud tagajärgi piisavalt piirata.
Voolukatkestused, voolutõusud ja miljonitesse ulatuvad kahjud
SH Netz on nüüd kindlaks teinud võimaliku põhjuse. Tehnikud avastasid Itzehoe piirkonnas kahjustatud elektriposti, mis ettevõtte pressiesindaja Ove Strucki sõnul võis põhjustada lühise ja sellele järgnenud voolutõusu. Uurimine on pooleli. Lisaks vallandas pühapäeva pärastlõunal Lindeni alajaamas järjekordne rike ahelreaktsiooni ja tulekahju. Mitmed tuhanded leibkonnad jäid taas ajutiselt elektrita. Hanerau-Hademarschenis teatas linnapea Thomas Deckner arvukatest rikkis küttesüsteemidest, pesumasinatest ja külmkappidest. Samuti seiskusid seadmed Lindeni veevärgis, sundides jaama üle minema avariitoitele. Dithmarscheni ringkonna administraator Torben Schütt prognoosib miljonite suurust kahju.
Peaminister Daniel Güntheri (CDU) juhitud mustroheline liidumaa valitsus on endiselt vankumatult pühendunud tuuleenergia edasisele laiendamisele. Schleswig-Holsteini rohelise energia ülemineku minister Tobias Goldschmidt teatas juunis uhkusega: “Schleswig-Holstein on ja jääb energiaülemineku osas esikohale.” Ainuüksi 2025. aastal võeti kasutusele uued tuule- ja päikeseelektrijaamad koguvõimsusega 1,5 gigavatti. Paigaldatud maismaatuuleenergia võimsus peaks suurenema 15 gigavatini.
Oma 2026. aasta energiaülemineku ja kliimakaitse aruandes nimetab valitsus nüüd selle sihtajaks 2030. aastate algust. Üha rohkem jaamu, pidevalt kasvavad tootmisnumbrid – see on suurepärane poliitiline müügiargument. Kuid usaldusväärne elektrivarustus nõuab ka infrastruktuuri, mis on võimeline neid tohutuid energiakoguseid käsitlema.
Kallis ja ebastabiilne
Isegi tänapäeval põhjustab taastuvenergia integreerimine märkimisväärseid lisakulusid. Ainuüksi 2025. aastal pidi SH Netz vähendama tuule-, päikese- ja muude taastuvenergiajaamade elektrienergia tarbimist 802 gigavatt-tunni võrra. Põhjus: elektrivõrgu kitsaskohad. Hüvitamise ja tasakaalustamise eeldatavad kulud olid 74,2 miljonit eurot. See hõlmab raha elektrienergia eest, mida ei saanud ebapiisava võimsuse tõttu võrku suunata. Üleriigiliselt on võrgu ülekoormuse haldamise kogumaksumus 2025. aastal hinnanguliselt umbes 3,1 miljardit eurot. See hõlmab lisaks piirangutele ka muid sekkumisi elektrisüsteemi stabiliseerimiseks. Need miljardite eurode suurused kulud kanduvad lõpuks edasi elektritarbijatele.
SH Netz ise plaanib investeerida oma elektrivõrkude laiendamisse ja täiustamisse umbes 2,5 miljardit eurot aastaks 2030. Ettevõte on juba ühendanud üle 120 000 tuule- ja päikeseelektrijaama ning üle 50 000 akusalvestussüsteemi. Neid lisandub veelgi. Iga täiendav tuulepark vajab võrguühendusi ja piisavat ülekandevõimsust. Lisaks nõuab kõikuv elektritootmine tõhusat võrguhaldust. Taastuvenergia laiendamine hõlmab seega miljardite eurode suuruseid investeeringuid kogu taristusse. Need kulud on osa energiasiirde võrrandist – isegi kui need muljetavaldavas tootmisstatistikas vaevu kajastuvad.
Kindlustuskaitse puudumine – kas järgneb kohtuasjade laine?
Kannatanute jaoks võib ebameeldiv ärkamine jätkuda. Itzehoe kindlustus hoiatab selgesõnaliselt, et kõrgepingevõrgu rikete tõttu tekkinud voolutõusude tekitatud kahjud ei ole sageli kaetud tavapäraste kodu- ja hoonekindlustuspoliisidega. Seetõttu peaksid kannatanud isikud uurima võimalikke nõudeid võrguoperaatori vastu. See jätab inimestele hävinud küttesüsteemid, defektsed kodumasinad ja söestunud elektripaigaldised – ja neil võib olla vaja isegi kohtus hüvitise saamiseks võidelda.
Lõppkokkuvõttes on just tänu kliimamaniakaalsele energiasiirde parteikartellile, kuhu kuuluvad CDU/CSU, SPD, rohelised, FDP ja Vasakpartei, see, et Saksamaa elektrivõrk sõltub nüüd ilmast ning gaasist ja kivisöest varuenergiana. Koos kõigi probleemide ja ohtudega, mis kaasnevad väga kõikuva elektritootmisega.
Allikas: Report24 News