Propagandaga peab piiri pidama – kui üle võlli lasta, muutub jutt iseenda paroodiaks. Maaleht on sellega hakkama saanud, kirjutades “Tervisele kahjulik või mitte? Uuring: tuulikute infraheli muutis inimeste une hoopis paremaks”.
Tartu ülikooli uuringurühm olevat jõudnud arvamusele, et “Kui inimestele sisendada, et neil tuulikute tõttu pea valutab ja kõrvades on surve, siis nad seda ka tunnevad. Kui pärast rääkida, et sisendatu oli vale, siis need sümptomid kaovad.”
See jutt küll väga teaduslik pole, psühholoogia on tundlik ala. Tuuleparkide kahjulik mõju kas on või ei ole, “umbluuga” mängimine, mida eelnimetatud väites kasutatakse, ei ole veenev. Seda enam, et lõppjärelduseks on: “tuulikute infraheli muutis inimeste une hoopis paremaks”.
Aga kui see tõesti nii on, siis rajagem tuulikud puhkekodude, sanatooriumide, spaade, turismitalude ja muude turismiobjektide juurde – külalistel on rahulik uni kindlustatud.
Ja “Kohalikud elanikud on õnnelikud, et endiste kolisevate kaevandusmasinate asemel tegutsevad paigas nüüd vaiksed tuulikud.” Idüll missugune. Nõukogude rahvas elas ka sama õnnelikult…
Üks kommentaar sotsiaalmeediast: “Hiljuti alles rääkisin ühe arstiga ja too mainis, et inimesed on stressis ja söövad rahusteid, et magama jääda. Hetkel loen, et infraheli ja tuulikud teevad elu mõnusaks ja kvaliteetne uni nipsust olemas.
Kakumäel, Pirital, Viimsis, Rannamõisas ja mujalgi, kus elab palju stressis inimesi, võiks ju neid aidata, lööme tuulepargid seal püsti. Saab odavat energiat ja toob mõnusa une kah! Kõik on jätkuvalt lihtsalt nii hästi.
Tuulik toob magusa une ja pommitehased toovad RAHU hinge… Kaevandused toovad rikkuse… Suisa rahapada pidavat olema. Tundub, et kaugel pole enam helge tulevik.
Kui valet 150x korrutada, siis jäävad juba kõik uskuma. Seega pange aga edasi.”
Kui hiljuti tehti ettepanek rajada tuulepargid Tallinna ümbrusesse Harjumaale, kus on tuult, tarbijad, infrastruktuur, tööstus ja logistika, siis lükati see ettepanek tagasi. Ilmselt ei taha “uusarenduste” rahvas ikkagi teletorni mõõtu tuugenite all elada, neil on lihtsam nursipalulasi sõimata, et nood pauke koju ei taha.
Miks see kõik nii väga Nõukogude propagandat meenutab?
Teadlased on täiesti riikliku poliitika lõa otsas. Kui oli koroona, kiideti valitsuse pandeemiameetmeid. Kliimavõitluse ajal kiidetakse rohepööret. Nüüd lauldakse halleluujat kaitsepoliitikale – teadlased kiidavad heaks maade soostamise kaitseesmärkidel. Teadusraha napib vist väga, et lastakse ennast nii ära osta.
Eriti räige aga on see, kuidas ajakirjandus selge mölaga kaasa läheb – “Kohalikud elanikud on õnnelikud, et endiste kolisevate kaevandusmasinate asemel tegutsevad paigas nüüd vaiksed tuulikud” – sellise pravdaliku jura peale annab tulla.
Uued Uudised