Saksa valitsus keelas kolmapäeval ära alltöövõtjate kasutamise lihatööstuses, sest ridamisi on tulnud teateid koroonanakkustest peamiselt välismaalastest tapamajatöötajate hulgas.
“On aeg sektorit puhastada,” ütles tööminister Hubertus Heil ajakirjanikele, kui kantsler Angela Merkeli valitsus oli jõudnud kokkuleppele rangemates reeglites.
Alates 1. jaanuarist 2021 tuleb tapamajadel ja lihatöötlusvabrikutel oma töötajad otse palgata, ning enam ei ole lubatud kasutada alltöövõtjaid, kes toovad töötajaid välisriikidest, sageli Bulgaariast ja Rumeeniast.
Kriitikud on juba mõnda aega väitnud, et sissetoodud töötajatele makstakse väiksemat palka ning nad on igasuguse väärkohtlemise ees kaitsetumad. Tõsine mure tekkis aga siis, kui mitmes Saksa tapamajas tekkisid viirusepuhangud, mistõttu hakati töötingimusi üle vaatama.
Loode-Saksamaal Coesfeldis andis üle 260 tapamaja töötaja positiivse koroonaproovi. Selgus, et paljud töötajad on pärit Ida-Euroopast ning elavad ühiskorterites. Kahes Schleswig-Holsteini ja Alam-Saksi liidumaa tapamajas tuli ilmsiks kokku 200 töötaja koroonaviirusse nakatumine.
“Lihatööstus on meie riigi jaoks tähtis,” ütles Heil. “Aga ei saa lubada ärimudelit, mis aktsepteerib tahtlikult ekspluateerimist ja pandeemia levikut.”
Muu hulgas otsustas valitsus tõhustada tervishoiu- ja ohutusnõuete kontrolli tapamajas ja lihatöötlemisettevõtetes.
Võimud on lubanud ka senisest enam pingutada, et harida võõrtöölisi neile Saksa seadustega ette nähtud õiguste asjus. Uusi ja rangemaid reegleid rikkuvaid tööandjaid ähvardatakse kuni 30 000 euro suuruse rahatrahviga. (AFP-BNS)