Kui siseneda Riigikogu hoonesse, on ukse kohal kaks Eesti lippu ja nende vahel Ukraina oma. Selge, me oleme Ukrainaga solidaarsed. Aga kui järele mõelda, siis tekib küsimus, mida me küll teeme?!
Ukraina sinikollane lipp neis mõõtmetes on ju riigilipp. Mida ta teeb Eesti rahvusparlamendi ukse kohal? Selles hoones ei asu ju ühtegi Ukraina riiklikku institutsiooni. Kui ukrainlane otsib oma saatkonda, siis sealt ta seda küll ei leia.
Mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma riikide lippude kasutamisel on oma kord. Riigilipp esindab üht kindlat riiki, seega, mis põhjendus on Ukraina lipul Riigikogu hoonel – peale solidaarsuse muidugi, mis on emotsionaalne, mitte institutsiooniline põhjendus?
Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal, on kirjas lipuseaduses. Tundub siiski, et kahe Eesti lipu vahel asuv sinikollane on pisut auväärsemal positsioonil.
Riigikogu on ennast kinni jooksutanud ka sellega, et pole selge, mis hetkel Ukraina lipp maha võetakse – lõputult ei saa teise riigi lipp ju Eesti parlamendi hoonel lehvida. Ukraina sõja puhul on väga tõenäoline, et Vene agressioon kukub küll läbi, kuid Ukrainal pole jõudu kõiki okupeeritud alasid vabastada, seega tekib külmutatud konflikt.
Milline saab olema see sündmus, mil Ukraina lipp Riigikogult eemaldatakse, sest seda pole enam põhjust hoida? Või jääbki see sinna, kuivõrd Kaja Kallas tahab ukraina põgenikud siia kinnistada ja slaavi riiki rajada?
Lipud heisati solidaarsuse näitamiseks, aga nüüd on probleem selles, et vajaduse kadumisest tingitud allavõtmine tähendab kaude ju solidaarsuse lõppu. Aga solidaarsed peaksime oleme ka kogu ülesehitamise aegu. Kuidas määratakse õige ajahetk?
Eesti on oma poole valinud, me oleme Ukrainaga, aga me ei saa seda maad siia tuua ja hetkeemotsioonide najal Ukraina riigisümbolid meie omariikluse omadega võrdsustada. Tuge vajab Ukraina, mis asub meist lõunas ja Mustast merest põhjas, siia ei pea ehitama uut Ukrainat kogu nende sümboolikaga.
Eestis oli juba üks diskussioon sellisel teemal, kui Riigikogu esimeheks valitud Henn Põlluaas viis Riigikogu Valgest saalist minema Euroopa Liidu lipud. Eesti lipuseadus ütleb:
§ 11. Eesti lipu ja Euroopa Liidu lipu heiskamine. (1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitsejõudude Peastaabi, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonele või hoone juures asuvatesse lipumastidesse heisatakse koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipp Euroopa päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval.
Just sellest lähtuski Henn Põlluaas, kui ta viis välja tähelipud, mis olid sinna jäetud Euroopa Liidu eesistumise ajast, Euroopa päeval olid need nõuetekohaselt tagasi, et pärast jälle koht riigilippudele loovutada. Põlluaas lisas, et Riigikogu on Eesti rahvusparlament ja seal ei pea alaliselt olema kõigi nende liitude lipud, millesse riik kuulub. Hiljem Riigikogu esimeheks saanud Jüri Ratas tõi alandlikult eurolipud tagasi.
Ükspuha, millised ka poleks hetkeemotsioonid, peavad Eesti ja eestlased austama siiski ennekõike oma maad, riiki ja rahvast. Praegu aga jääb üles küsimus – mis hetkel me korjame Ukraina lipud riigiasutustelt maha ja kuidas hakkab see välja nägema.
UU