Venestunud Eesti tõmbab keelevõimaluste poolest nii ukrainlasi kui ka “ukrainlasi” ning Eesti valitsuse soovimatus desertööridega tegeleda annab aluse arvata, et kõnealuste võrgustike “kliente” on Eestis palju.
Alates täiemahulise sõjategevuse algusest 2022. aasta veebruaris, on korrakaitsjad avastanud enam kui 570 kuritegelikku ühendust, mis aitavad inimestel hoida kõrvale väeteenistusest ja võimaldavad neil välismaale põgeneda, teatas piirivalve pressiesindaja Andri Demtšenko esmaspäeva õhtul teleusutluses.
Sõjaolukorra seaduste alusel ei ole Ukraina kodanikest meestel vanuses 18 kuni 60 eluaastat, teatud eranditega, lubatud riigist lahkuda, kuna neid võidakse värvata sõjaväeteenistusse, vahendas väljaanne The Kyiv Independent.
Kuritegelikud ühendused aitavad väepelgureil 7000 kuni 10 000 dollari eest saada libatõendeid, mille alusel on neil võimalik väljamõeldud tervisehädade alusel väeteenistusest kõrvale hoida.
Korrakaitsjad on alustanud selliste võrgustike vastu võitlemist. Demtšenko sõnul on ainuüksi sel aastal avastatud üle 200 kuritegeliku ühenduse.
Varem sel aastal hääletas ülemraada seaduseelnõu poolt, mis suurendab mobilisatsioonist kõrvale hoidjaid märksa kopsakamate trahvidega, ehkki riik ei plaani jõuga väeteenistusealisi mehi Euroopa Liidu liikmesriikidest tagasi tuua.
Mullu novembris väitis Briti rahvusringhäälingu BBC ettekanne, et mobilisatsiooni eest on üle riigi pagenud enam kui 20 000 ukraina meest, ehkki koguarv on praeguseks tõenäoliselt kordades suurem.
Paljud sellistest meestest ületavad piiri ebaseaduslikult smugeldajate abiga, kes nõuavad väga suurt vahendustasu, kuid sageli jätavad mehed pärast jõe või mäeaheliku ületamist omapäi, ütles Demtšenko aprillis. Osa niiviisi piiri ületanuid on Ukraina mägisel läänepiiril pidanud ka oma elu jätma. (BNS-UU)