Päris kummaline on lugeda BNS-i pealkirja “Eamets: ukrainlased päästsid päeva”. Kelle päeva? Eestlaste päev hakkab sellest sootuks loojuma.
Uudise aluseks on info, et “Statistikaamet avaldas kolmapäeval täpsustatud andmed Eesti rahvaarvu kohta 2025 aastal, kokku elas Eestis 2025. aasta lõpu seisuga 1 360 745 inimest, mis on 9250 inimese võrra vähem kui aasta alguses.”
“Rände kasvu taga on valdavalt Ukraina põgenikud ja edasiste arengute valguses on väga oluline, kuidas nad käituvad pärast sõja lõppemist Ukrainas. Mingi osa läheb ilmselt koju tagasi, muidugi juhul kui neil on kuhu minna. Mõne puhul tulevad sugulased (mehed, vennad) võib olla hoopis Eestisse, et perega ühineda. Paljud on õppinud selgeks keele, saanud normaalse töö ja pannud lapsed Eesti kooli. Kindlasti ei kehti see aga kõigi põgenike kohta. Rändesaldo on kasvatanud kõikide maakondade rahvastiku v.a. Ida-Viru, Jõgeva ja Võru maakonnad. Järelikult ei ole elukoha valikul keelekeskkond põgenikele kõige olulisem argument. Muidu oleks suurem osa Ukraina põgenikest pidanud Ida-Virumaale jõudma,” selgitas Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Eametsa jutust paistab välja Eesti riigi kolonialistlik suhtumine: tahetakse, et ukrainlased jääks siia ja et neid veelgi juurde tuleks. Tegelikult aga röövib Eesti sõjas tugevasti kannatanud Ukrainalt inimesed, keda oleks sõja lõppedes kodumaal hädasti vaja. Eesti reklaamib ennast Ukraina sõbrana, aga röövib temalt tema inimesed. Nagu röövib Euroopa Liit Aafrikalt ja mujalt Kolmandast maailmast asjalikumad inimesed, sest rändeteele minejad on üldjuhul tegusamad ja siis on nad kodumaa majandusele kadunud.
Väga kaheldav on Eametsa jutt, et ukrainlased on siin keele selgeks õppinud – kaubanduskeskuste müüjate jätkuv umbkeelsus seda ei tõesta. Vale on ka Eametsa arvamus: “Järelikult ei ole elukoha valikul keelekeskkond põgenikele kõige olulisem argument. Muidu oleks suurem osa Ukraina põgenikest pidanud Ida-Virumaale jõudma.” Varem on ukrainlased meedias väitnud, et tulevad Balti riikidesse ennekõike seetõttu, et siin saab vene keelega hakkama. Eesti maakondades lihttöödel (näiteks põllumajanduses) töötavad ukrainlased saavad hakkama seetõttu, et vanema põlve eestlased räägivad nendega vene keeles.
Loogiline pole Eametsa arvamus, et kui vene keel oleks oluline, koonduks ukrainlased Ida-Virumaale. Esiteks, pärisukrainlasi (ehk mitte-venekeelseid) takistaks Ida-Virumaal elamast sealse rahva suurvene mõttelaad. Teiseks on Ida-Virumaa siiski Eesti ääremaastuv ala, eriti kui põlevkivienergeetikat on asutud hävitama, majandus kuivab kokku ja kohalikud ei taha sealsele tööturule mingit konkurentsi. Kolmandaks, ukrainlased nagu kõik migrandid tahavadki minna paremate palkadega pealinna ja selle ümbrusesse, see on migratsiooni loogiline toimimispraktika.
Ukrainlastele sobib Tallinn, sest ka see koos Harjumaaga venestub ruttu ja kui pealinna venelastel pole enam riigikeele oskust vaja, sest vene keel on muutunud autonoomseks ehk omaette elavaks, siis on ka ukrainlastel siin vene keeles kõneldes hea hakkama saada. Tasub kuulata juttu pealinna ehitusplatsidel, kus hommikuti annavad töökäske eestlastest ülemused vene keeles.
Eamets lisab: “Osaliselt on nende suurte miinuste taga ka lihtsalt statistika korrastamine, kus Eesti andmebaasidest kustutakse inimesed, kes reaalselt enam Eestis ela. Sellist andmete kooskõlastamise alast koostööd tehakse näiteks Soomega, kus elab märkimisväärne arv Eestist pärinevaid inimesi, kes sageli ei ole ennast erinevatel põhjustel Eesti rahvastikuregistrist kustutanud.”
Hiljuti levis sotsiaalmeedias info eestlastest välismaal: Soomes oli 50 000, Saksamaal, Suurbritannias, Rootsis, USA-s, Kanadas igal pool umbes 10 000 riigi kohta, mis lubab arvata, et kui statistika ära korrastatakse, selgub, et alaliselt elab Eestis umbes 700 000 eestlast. Tõenäoliselt seda statistika ei avaldata, sest see tõestaks rahvusriigi nõrgenemist ja eestlaste muutumist vähemuseks, seda valitsus rahvale teada anda ei taha.
Ukrainlased ei ole Eestile õnnistuseks, nad on osa venestamisprotsessist. Millegipärast on kogu riiklikule struktuurile odavtöökäed olulisemad kui põhiseaduses kohustusena kirja pandud eesti rahva kestmine.
Uued Uudised