Esmaspäeva, 17. augusti hommikul ärgates võib BNS-i uudistest leida kohe kaks rabavat pealkirja: “Ülle Madise sõnul kandideerib ta presidendiks” ja “Esmaspäeval kallineb elekter üle kuue korra”. See kokkusattumus näib ütlevat, et Ülle Madisega jätkub riigi allakäik.
Keegi väidab taas, et naispresident olevat parim ja üldse, naised olevat poliitikas tasakaalustajad. Meil paraku juba oli naispresident Kersti Kaljulaid, kes lõhestas ühiskonna kohe ametisse astumise päeval, loobudes traditsioonilisest vaimulikust talitusest – usklike jaoks polnud ta kohe enam “oma”. Globalistina jätkas ta destruktiivset liini, reetes näiteks Afganistani naised, keda ta lubas oma Kabuli-visiidi ajal Talibani eest kaitsta.
Või siis peaminister Kaja Kallas, keda Kaljulaid “päikesetõusuvalitsuses” õnnistas – too algatas kärpe- ja maksutõusupoliitika, mis rõhub ühiskonda siiani ja üha rängemalt, samuti ajas ta “Ukraina kaitsjana” Vene-äri (Stark Logistis pidavat siiani Venemaa vahet käima).
Laupäeval jätkas prokuröripartei juhtimist Lavly Perling, keda peetakse väga kättemaksuhimuliseks inimeseks ja kes kannab selle ilmselt üle ka võimupoliitikasse, kui valitsusse pääseb. Ehk nagu ütleb üks kommentaator: “Prokurör juhib parteid mis ajab parempoolsete nime all vasakpoolset poliitikat.”
Meil on ebateaduslikult 20 sugu jutlustavad Kristina Kallas ja Liisa Pakosta, kellest esimene hävitab mõnuga eestikeelset haridussüsteemi ja teine toob ülikoolilinna Rootsi vangid. Meil on süstlaentusiast Karmen Joller. Nagu näete, on naised poliitikas sama destruktiivsed nagu liberaalidest ja vasakpoolsetest mehedki. Kui mitte hullemad. Üks inimene ütles kord sotsiaalmeedias, et võimunaised on… vastikud. Ju siis lööb võim neile valusamalt latva. Marufeministid tavalist naist ei kaitse ja kõik naised ju tippjuhtideks ei pääse.
Ülle Madise kohta aga kirjutab rahvastikuteadlane Jaak Uibu: “Olen paarkümmend aastat Ülle Madisega suhelnud ja näen, kuidas ametiredelil tõustes meeldivast inimesest saab vilunud bürokraat. See on ka kogu Eesti ladviku käekäik.” Ta ongi ülbete võimumeeste käes nagu vaha, kes kiidab heaks mistahes sigaduse. Madise pole ennast kunagi õiguse eest võitlejana näidanud, vaid ta on alati pärast pisikest vastupõtkimist kõigega nõustunud.
Uued Uudised