Olukord Ungaris on tõsine. Uus valitsus viib läbi poliitilist puhastust. Peaminister Péter Magyar ise nimetab seda operatsiooniks „Puhastustuli”. Ta kasutab oma võimu isiklike ja poliitiliste arvete õiendamiseks.
Agressiivsus, revanšism ja alandamine on tema poliitika keskmes ning need kajastuvad nii tema retoorikas kui ka tegudes. Vastaste tagakiusamine, poliitiline hirmutamine ja häbimärgistamine olid Ungaris tundmatud nähtused alates sellest, kui riik muutus demokraatlikuks pärast kommunismi langemist ja 1989. aasta režiimivahetust.
Uus režiim, mis kehtestati pärast 12. aprilli 2026 ja mida triumfaalselt tervitati kui „Orbáni ajastu lõppu“, meenutab oma vaimu ja meetodite poolest 20. sajandi kommunistliku režiimi kõige pimedamaid perioode.
Neid, kes toetasid Fideszi valitsust – see tähendab 38,61 protsenti valijatest ehk ligi 2,5 miljonit inimest –, võetakse nüüd sihikule samamoodi, nagu varem võeti sihikule „klassivaenlased”. Eelmise valitsusega seotud isikud – riigi- ja kohalikud valitud esindajad, kohaliku ja keskvalitsuse ametnikud, samuti ärimehed, ajakirjanikud ja parempoolsed meediategelased – peavad iga päev taluma hirmutamist ja alandamist.
Kuusteist aastat on rahvusvahelised peavoolumeediad kujutanud Ungarit puhtalt poliitilistel põhjustel autoritaarse režiimina. Vasakpoolsed, rahvusvahelised võrgustikud ja Euroopa institutsioonid on nõudnud sanktsioone Ungari vastu väidetava õigusriigi põhimõtete rikkumise tõttu. Euroopa Liidu poolt selle ettekäändega kehtestatud rahalised sanktsioonid mängisid olulist rolli Péter Magyari ja tema erakonna Tisza valimisvõidus.
Tegelikkuses ei ole Orbáni valitsus viimase kuueteistkümne aasta jooksul kunagi võtnud kasutusse selliseid vägivaldseid meetmeid kui need, mida Tisza on rakendanud kolme kuu jooksul.
Kuigi Péter Magyar ja tema valitsus rajavad autoritaarset, agressiivset ja kõlvatut režiimi, vaikib Euroopa Liit ja rahvusvaheline meedia. Vastupidi, meetmeid, mis õõnestavad põhiseaduslikke ja demokraatlikke põhimõtteid, vähemalt sallitakse, või lasusa esitatakse voorustena.
Vaatame mõningaid näiteid. Otsustage ise!
Péter Magyar kutsus riigipead – s.t. vabariigi presidenti – üles tagasi astuma, mida viimane keeldus tegemast. Ungaris ei ole ühtegi eeskirja ega väljakujunenud tava, mis nõuaks riigipealt tagasiastumist pärast üldvalimisi. Vastupidi, selle ametikoha olemus seisnebki riigi jätkuvuse ja rahva ühtsuse esindamises, hoolimata muutustest parlamendi poliitilises enamuses.
Presidendil puudub täidesaatev võim; tema roll on peamiselt tseremoniaalne, sellega kaasnevad piiratud volitused, mille eesmärk on tagada põhiseaduslikkus. Tema tagasiastumise nõudmine on sümboolne uue režiimi jaoks, mille võimuhimu ei tunne piire.
Alates 1989. aastast valitakse riigipea Rahvusassamblee kahekolmandikulise häälteenamusega viieaastaseks ametiajaks. Praegune president, dr Tamás Sulyok, valiti ametisse 2024. aastal ja tema ametiaeg lõpeb alles 2029. aastal. Teda võib ametist tagandada ainult juhul, kui ta oma kohustuste täitmisel tahtlikult rikub põhiseadust või seadust või kui ta paneb toime tahtliku kuriteo.
Kuna need tingimused ei ole hr Sulyoki puhul täidetud on uus parlamendi enamus otsustanud kasutada jõudu, võttes vastu üsna otsustava põhiseaduse muudatuse, millega sätestatakse, et presidendi ametiaeg lõpeb muudatuse jõustumise järgsel päeval. Kas see on euroopalik lahendus?
Vabariigi president järgis Ungari seadusi kuni viimase hetkeni. Vastavalt oma seaduslikule kohustusele allkirjastas ta 18. juulil 2026 isegi põhiseaduse muudatuse, millega nähti ette tema enda ametist tagandamine, väljendades samas sügavat muret demokraatia ja õigusriigi põhimõtete pärast Ungaris.
Parlamendi enamus on otsustanud alandada ka konstitutsioonikohtu liikmete pensioniiga. See tagasiulatuv meede jõustub kohe pärast muudatuse vastuvõtmist. Selle tulemusena vabastatakse kohe ametist neli konstitutsioonikohtu üheteistkümnest kohtunikust, sealhulgas kohtu esimees. Kas oleme kuulnud, et Euroopa Komisjon oleks seda meedet kritiseerinud?
Uue Ungari valitsuse silmis tegi Ungari rahvas 12. aprilli valimistel vea.
Kuigi nad andsid Péter Magyari parteile „Tisza” kahekolmandikulise enamuse, hääletasid miljonid valijad samuti Fidesz-KDNP kandidaatide poolt. See viga tuli parandada: vastavalt uuele Tisza poolt vastu võetud põhiseaduse muudatusele on Ungari kodaniku koguaeg, mille jooksul ta võib parlamendiliige olla, piiratud kaheteistkümne aastaga.
See meede, mis kehtib tagasiulatuvalt alates 1990. aastast, takistab suurel osal praegustest opositsiooni parlamendiliikmetest – eriti kõige kogenumatel ja tuntumatel neist – kandideerimast järgmistel parlamendivalimistel. See tähendab valimisõiguste ja valijate valikuvabaduse piiramist, millel pole Euroopas pretsedenti.
Viktor Orbán sai viimastel valimistel lüüa. Tema senine tegevus on järgmine: kuusteist aastat opositsioonis ja kakskümmend aastat valitsuses. Péter Magyar on otsustanud tõmmata selle tegevusele lõpliku joone alla. Üks tema esimesi meetmeid oli suruda läbi põhiseaduse muudatus, mis sätestab, et keegi ei tohi peaministri ametit pidada kauem kui kaheksa aastat.
Ka siin kehtib see säte tagasiulatuvalt, mis tähendab, et Viktor Orbán ei saa enam kunagi peaministrina ametis olla. Isegi mõned kolmanda maailma diktatuurid võiksid kadestada sellist sammu poliitiliste vastaste kõrvaldamiseks.
Péter Magyari kinnisidee endise peaministri suhtes on ilmne. Ta kaalub kriminaalasja algatamist. Kui üks poliitiline kommentaator julges Facebookis avaldatud videos väita, et kui Viktor Orbán vangistataks, marsiks pool miljonit inimest tema vabastamise nimel, ilmusid tema koju erijõud, et ta vahistada, süüdistades teda „terrorirünnaku sooritamise ähvardamises”. See on jultunud hirmutamisakt nende inimeste vastu, kes ei järgi uue enamuse dikteeritud joont.
Valitsuse kontroll avaliku arvamuse üle on täielik. Lisaks välismaalt rahastatavatele vasakpoolsetele meediaväljaannetele, mis on aastaid edastanud Tisza propagandat, on valitsus võtnud kontrolli alla ka avalik-õigusliku meedia. 6. juulil lõpetas avalik-õiguslik telekanal M1 oma saadete edastamise.
Nende asemel ilmus mustal taustal sõnum: „Riiklik meedia ei tohi valetada. Me vabandame, et oleme seda aastaid teinud!” Sellest ajast saati ei ole uudiste edastamist taastatud ei televisioonis ega riiklikus raadios.
Et tagada operatsiooni „Puhastustuli“ tõhusus, on valitsus asutanud Riigivara Taastamise ja Kaitse Riikliku Ameti. See asutus toimib enneolematu poliitilise politseijõuna, mis tegutseb igasuguse järelevalve alt väljaspool ning on võimeline avaldama survet ja teostama otsest või kaudset hirmutamist poliitiliste vastaste või majanduslike konkurentide suhtes. See täidab üheaegselt uurimise, süüdistuse esitamise ja kohtufunktsioone.
Amet võib kuulutada end pädevaks tegelema praktiliselt iga juhtumiga, ilma et sellele oleks võimalik edasi kaevata. Amet võib läbi viia uurimisi, sealhulgas varjatud operatsioone, isegi mõistlike aluste puudumisel. Ameti poolt läbiviidavates menetlustes puudub nii õigus õigusabile kui ka kohtulikule kontrollile; ameti vastu esitatud kaebusi vaatab läbi amet ise.
Selline on olukord Ungaris viimaste kuude jooksul. Ja pole kahtlustki, et see on vaid poliitilise puhastuse algus. Péter Magyar on käivitanud programmi, mida ta nimetab „Vanglasse!“ Kavas on massilised vahistamised institutsioonilises raamistikus, kus õigusriigi põhimõtted ja õiguskindlus õõnestuvad päev-päevalt. Eesmärgiks on vastase täielik hävitamine ning tema materiaalne ja eksistentsiaalne diskvalifitseerimine.
See ei puuduta ainult neid, kes täitsid vastutavaid ametikohti Orbáni valitsuste ajal. Riigiteenistujate massiline vallandamine on alanud, samal ajal kui erasektori ettevõtted on poliitilistel põhjustel või hirmust, et see võib tekitada konflikti valitsusega, endiste riigiteenistujate palkamisega tagasihoidlikud.
Kuigi olukord on tõsine, ei nõuaks Ungari parempoolsed kunagi sanktsioonide kehtestamist omaenda riigi suhtes. Oleme veendunud, et lõppkokkuvõttes otsustab Ungari rahvas ise oma saatuse, samuti selle uue valitsuse saatuse, mis eirab kõiki poliitilisi, õiguslikke ja moraalseid reegleid.
Siiski on äärmiselt oluline, et meie rahvusvahelised liitlased oleksid olukorrast hästi informeeritud. Sest see loob ka neile ohtliku pretsedendi. Ja kuna me loodame nüüd rohkem kui kunagi varem nende solidaarsusele.
Fideszi kiri Patriootide erakondadele