Uute Uudiste kaasautor Urmas Milvek lubas ära käia Reformierakonna vargusüritusel “Räägime asjast” ning sellest hiljem muljetada, mida ta nüüd ka teeb.
“See, et Reformierakonda saadavad valetamine ja vassimine, on kõigile teada. See, et neil puuduvad head ideed, on vast ka tähelepanelikujale jälgijale arusaadav, aga varastamine – see võib isegi mõnele heausksele üllatusena tulla.
Kuna neil endil uue ürituse hea pealkiri puudus, siis kaaperdati saatesarja slogan “Räägime Asjast“. Inetu ja häbiväärse teo juures, nagu iga halva asja puhul, võib alati leida ka midagi positiivset. Kui rahvuskonservatiivid räägivad oma saates koos huvitavate külalistega asjadest nii, nagu need on, siis pikanäpumehed pidasid vestlust pigem nii, kuidas asjad tegelikult ei ole.
Õnneks päästsid ürituse reaalsest elust kuulama tulnud inimesed, kes tegid muinasjutuvestjatele asjalikke vahemärkusi ja ettepanekuid. Väga väike kuulajaskond, kellest pooled ei olnud kindlasti Reformierakonna toetajad, näitas ära ka valitsuserakonna tõelise reitingu.
Organisatoorse poole pealt aga viriseda ei saa, üritus oli hästi korraldatud, väga maitsvad küpsised, värsked puuviljad ja tõeliselt hea kohv. Aga sellest jääb vist momendil ikka väheseks, et tark valija enda poole meelitada. Ja kokkuvõtteks jättis esinejate mesijutt ikkagi mõru maigu suhu.
Ürituselt koju sõites tuli üks kelmikas mõte – ERR-i saate “Esimene Stuudio“ kõrvale võiks meelelahutust pakkuda mõni kommertskanal saatega “Tunne ära valetav poliitik“. Aga uitmõtet edasi arendades arvasin, et selle saate vaadatavus oleks väike, samuti publikuhuvi, sest püstitatud ülesanne oleks liiga lihtne.
Esimeses, tutvustavas osas oleks valetajad väga veenvad, selles ei kahtleks vast keegi, ka järgmises lip-sync ehk “lugege mu huultelt” voorus petaks nad ka meid kindlasti ära. Kodus filmitud videost ei pruugi me ka veel aru saada. Kas see on üldse nende kodu või maksumaksja raha eest renditud töökorter, samuti ka maja ees seisev auto ja kuluhüvitise tšekk laual oleva marssalikepikese kõrval ei pruugi meile aimu anda, on siin tegu valetaja või ausa rahvateenriga.
Aga järgnevas osas, kus palume neil lõpuks suu lahti teha ja kõik ausalt ära rääkida või üldse ausalt rääkida, selgub kohe tõde. Sest teatud poliitikud ei valeta ainult siis, kui neil on suu lukus. Ja kellele selline asi meeldiks, et valetaja-võitja saab auhindu, võidab saates olnud raha ja võtab ka kõigilt kuulajatelt-vaatajatelt nende veel olemasoleva raha.”