Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Põhja-Tallinna ringkonna esimees Urmas Reitelmann ütles oma kõnetuuri „Ärka, Eesti!“ peetud kõnes, et meie kõigi tagant varastatakse kogukonnana ja rahvana, küüniliselt ja halastamatult ning ettekavatsetult.
Urmas Reitelmann: „Eesti on üks kummaline koht elamiseks ja eestlane on üks imelik tõug. Ma olen viimasel ajal mõelnud, et miks ma lasen end paljaks varastada? Hästi, üksikindiviidina võin ju olla juhm või naiivne, aga ma ei ole üksi.
Minu ja teie kõiki tagant varastatakse kogukonnana ja rahvana. Küüniliselt ja halastamatult ning nagu seadusepügalates öeldud – ettekavatsetult, mis peaks olema vist ka raskendav asjaolu.
Ja me laseme seda teha täna, lubasime minevikus ning suurem osa inimestest lubab seda ka tulevikus.
Kõik algas väikestest asjadest ja esialgu isegi mitte vargustest. Esmalt jäeti meilt küsimata, mida me asjadest arvame.
Viimane kord oli 2003.a. sügisel Euroopa Liiduga liitumise küsimuses. 23 aastat tagasi.
Siis arvati, et rahvas on piisavalt tark otsustamaks, täna ei küsi enam keegi midagi ja nagu Siim Kallas usub, on 70% inimestest lihtsalt lollid. Lollidelt ei peagi küsima. “Valgustatud” valitsejatel ei tule see pähegi.
Edasi tulid lurjused meilt perekonda varastama. Pihta pandi mõisted mees ja naine. Mõni hakkas vastu, enamus aga koogas kaasa: nojah, kui nii, siis olgu sedapidi.
Kui perekonna võivad moodustada misiganes perverssed kooslused, siis on loogilise jätkuna ajasid nad nüüd küüned taha meie lastele.
Lapsed kuuluvad nüüdsest riigile: on allutatud ideoloogilisele ajupesule, pseudoteaduslikele teooriatele ja kõikvõimalikele sundvaktsiinidele.
Loomulikult varastati meilt loodusteadused. Päikese ja maailmamere mõju kliimale on uue uhhuuteooria järgi marginaalne, sugusid on täpselt niipalju, kui keegi suudab end mingi seninägematu veidrikuna defineerida.
Täiskasvanud, enamasti korraliku hariduse omandanud inimesed, sageli ka teadlased, kuulutavad seda jampsi vähimagi kriitikameele ja süütundeta.
Nad varastavad meilt looduse, reostavad maastikke tuugenite ja päikeseparkidega, kingivad vastu madalsagedusheli tekitatud haigused ja üüratud elektriarved.
Paari päeva eest kuulsime, et nad varastasid põlevkivikaevanduse ja parseldasid salaja eraettevõttele.
Praegu nuputavad nad, kuidas pihta panna Ida-Virumaal avastatud kvaliteetse rauamaagi tohutud varud ja käpp peale panna uraanivarudele.
Iga jumala päev röövib see bande maksudena meie taskust nn “kaitseraha”, millega ei kasva Eesti kaitsevõime vaid reformigrupeeringu toiduahelasse kuuluvate parasiitide sissetulek. Nad ärkavad igal hommikul mõttega mida veel virutada saaks ja õhtul rehkendavad kokku, kui palju täna “rotti panna” õnnestus.
Vaatame nüüd, kuidas on elu muutunud uue linnavalitsuse all. Isamaa lubas uut moodi juhtimist.
Uued on ainult Isamaa ja Keskerakonna toiduahelad, mis asendasid reformigrupeeringu ja sotside omi. Kõik muu jätkub endisel kujul. Tallinn on endiselt räpane ja tolmune provintsilinn, jalakäijate elu ähvardavad kõnniteedel kihutavad elektritõuksid ja jalgrattad, parkimiskohad on täis Bolti autosid, arulagedad 30 ja 40km kiirusepiiranguid ei ole kaotatud ja tänavad on täis migrante, ühistransport ei toimi ning ummikute vähendamiseks ei ole selle seltskonnaga mingit lootust.
Elukeskkonna kvaliteedi tõstmise asemel varastasid nad meilt illusiooni, et “teist moodi, ausalt” on ka võimalik, kui keegi oli sinisilmne.
Mida siis teha?
Niikaua, kui nad ei ole meilt päästmatult varastanud emakeelt, räägime. Räägime majanaabri ja üleaedsega, räägime töökaaslase ja vana sõbraga. Uurime, kas nad on oma ohvrirolliga leppinud. Ja kui mitte, siis keda nad usuvad? Kui elu läheb iga päevaga halvemaks, siis tasuks äkki vaadata peeglisse ja meenutada, kellele läks valimistel hääl.
Kas sellele, kelle jutud on mesised, aga käsi on pikalt sinu rahakotis või on kusagil mehed ja naised, kes pole sinult pihta pannud sulle olulisi väärtusi, loomupärast elulaadi, heaolu ja tervet mõistust ega mõtle sind nähes esimese asjana, kuidas sinu jalgratas pihta panna.
Aga nad on päriselt olemas! Daamid ja härrad, meie olemegi!