Kell tiksub vääramatult Kaja Kallase viimaseid tunde. Juba spekuleerib peavool vaikselt, kellest võiks saada uus esimees ja peaminister.
Näib, et Andrus Ansip on endiselt ainus inimene reformigrupeeringu ladvikus, kes julgeb avalikult tunnistada, et “sõgeprintsess” Kaja juhib partei vääramatult hukatusse. Kõik teised partei juhatuse liikmed nuusutavad ettevaatlikult tuult.
Üsna kõnekad on ka Suslovi, Ligi ja Lauri ümarad kommentaarid. Kes tahab vaiksel ajal lihtsalt rahu saada, kes väldib teemat väitega, et Kajakene sai just kaheaastase mandaadi, Maris Lauri keerab allakäigu süü tüüpilise reformierakondliku hämajana aga puuduliku kommunikatsiooni süüks.. Keerutamise taustal kumab aga parteis toimuv käärimine selgesti. Reformierakond ei klaari omi sisemisi erimeelsusi kunagi avalikult, nüüd on rahulolematus “führeriga” tõusnud keemistemperatuurini. 70% inimeste rahulolematust peaministriga ei saa tuimalt eirata. Midagi tuleb ette võtta ja kiiresti.
Reformigrupeeringu väitel on neil olnud riigi juhtimisel head ideed, ent raskusi on nende lahti selgitamisega inimestele. Teil on kasutada terve kinni makstud õukonnameedia, stratkom ja mis kõik veel, aga rahvas ei ole tänutundest oimetu. Ei, seltsimehed reformitud kommunistid! Teie ideed ei ole head! Teil ei ole tegelikult ideid ollagi! Te olete teinud kõike risti vastupidi tervele mõistusele ja majandusloogikale. Eesti on viimastel aastatel teinud negatiivseid maailmarekordeid.
Te olete ausaid valimisi ja ausat poliitilist debatti kartev seltskond, paadunud valetajad ja valimistulemusi e-hääletuse kaudu võltsiv klikk. Oma parematel päevadel, mil reformierakonda oli veel õnnistatud ärksamate tegelastega, suutsite oma parteist luua majandust jagava kuvandi. Tänaseks ei usu seda müüti enam keegi. Te ei oma täna enam vähimatki ettekujutust majanduse toimimisest, te ei jaga mitte midagi ka rahandusest. Viimane teie rahandusminister, kes asjadest aru sai oli Aivar Sõerd, kõik järgnevad on osutunud õnnetusteks õnnetuste otsa. Vaadake täna valitsuses olevaid tegelasi! Parimal juhul keskpärasused ja tühisused. Kõik, eranditult.
Ansip väitis endise reipa kommunistina, et erakonnas on hulk võimekaid inimesi, kellest võiks saada Kallase mantlipärija. Päriselt? Ajal, mil peaminister oli Rõivas, ei uskunud keegi, et teist nii “väljapaistvat” riigimeest enam tulla saab. Aga saab ikka. Tänases valguses näib Taavi-poiss lausa peaministrina par exellence. Teil on kimbuga väljapaistvaid inimesi ja rahandusministriks panite Võrklaeva?
Iga organisatsioon on ohus, kui etteotsa satub ebaintelligentne, et mitte öelda juhm inimene, kes edutab ja ümbritseb end veel nürimate tegelastega. See needus on reformigrupeeringut vaevanud nüüd juba aastaid ja muutunud krooniliseks. Urmas Reinsalult pinniti, kumba ta näeb järgmise esioravana, kas Pevkurit või Michalit? Sellele küsimusele ei ole vastust. Õige on vastu küsida, mis neil vahet on? Pange kasvõi Randpere.
Urmas Reitelmann, EKRE