EKRE poliitik Urmas Reitelmann hoiatab praeguse valitsuse migratsioonipoliitika eest, mis seab Eesti samasugusesse katastroofi, nagu see juhtus Lääne-Euroopas.
“Rootsi valitsus teatas, et 2028. aastast hakkab kuningriigis kehtima 10-aastane koolikohustus. Otsuse taustal kummitab rootslasi tohutu mass sissetungijaid, kes ei oska rootsi keeles ei lugeda ega kirjutada. Harimatute mass kasvab tohutu kiirusega ja ületab eeloleval talvel 800 000 piiri, praegu on selliseid 16-65 aastaste elanike seas 750 000. Asjatundjad usuvad, et kirjaoskamatuid “rootslasi” on selle kümnendi lõpuks miljoni ligi.
Haridusminister Johan Person on tõdenud, et sellise arengu jätkumisel elab kuningriigis terve põlvkond sisuliselt funktsionaalse kirjaoskuseta inimesi. Kasvaval hädal on aga selge ja otsene põhjus, milleks on jätkuv inimeste sissetung alaarenenud riikidest, mille vastu tänane valitsus midagi ette ei võta. Keskmiselt jagab Rootsi igal aastal umbes 100 000 elamisluba, mis on sama suurusklassis, kui Reinfeldti valitsuse ajal.
Sissetungijad peavad Rootsis läbima keeleõppe, sest rootsi keelt oskamata ei ole võimalik suhelda ametivõimudega, maksta makse, käia poes ega reserveerida aega arsti juurde, muust normaalse elu juurde kuuluvast rääkimata.
Teeme siit nüüd paralleeli Nõukogude Eestiga, kus aastate jooksul on põletatud miljoneid sissetungijate keeleõppele, tulemus nullilähedane. Eesti keelt ei ole viitsinud ära õppida isegi pedagoogid, ülejäänud on läbi häda omandanud hädise kategooria, mis sisuliselt tähendab eesti keele abitut tönkamist, mitte õpetajale vajalikku elementaarset oskust. Venestav valitsus on valinud võimalikest kõige halvema variandi, eesti keele keskkonna totaalse venestamise läbi, lubades umbkeelseid tegelasi eesti koolidesse ja lasteaedadesse.
Mõnedes piirkondades on olukord muutunud katastroofiliseks, ühe Lasnamäe eestikeelse lasteia rühmas käib kaks eestlast, kõik ülejäänud on venelased. Seda nimetatakse vist keelekõmbluseks?
Eesti koolides käib sama trall. Pedagoogide sõnul on tundides sisuliselt kaks varianti. Esimese puhul ei saa keegi korralikku haridust, venelastega tuleb tegeleda eraldi ja üldjuhul segavad nad õppetööd kõigil. Teise võimalusena on osad koolid lubanud sissetungijate lapsi küll klassituppa, kuid eeldusel, et nad on absoluutselt vait. Ka sellisel juhul võib kindel olla, et eesti keelt ja muid teadmisi nad ei omanda. Kui see ei ole kunagise venestaja ENSV haridusminister Elsa Gretškina unistuste täitumine, tänase venestaja, estofoobist poluverniku Kristina Kallase käe läbi, siis mis asi see ikkagi on?
Iseseisvuse taastamise järel Eestit “juhtinud” valitsused on kõik käitunud kapitulantlikult ja teinud saatusliku vea, jätkates kaks-, täna juba kolmkeelse inforuumiga. Erinevalt Prantsusmaast või Rootsist ei kehti Eesti NSV-s riigikeele nõue de facto. Kõikvõimalikud endised okupandid, kolonisaatorid ja tänased sisseimbujad-tungijad saavad teavet ning omi asju ajada neile sobivas keeles nii kõnes kui kirjas.
Paari viimase aasta jooksul on reformigrupeeringu mahitusel Eestisse imbunud lisaks veel umbes 150 000 venelast, olenemata vapist nende passide kaantel. Eesti jaoks on nad sisuliselt täpselt samasugused kirjaoskamatud tegelased nagu 800 000 kirjaoskamatut sissetungijat Rootsile. Vahe on suhtarvudes: nüüd juba hinnanguliselt 450 000 venelast 1 miljoni vaese eestlase või 800 000 võõrast umbkeelset 10 miljoni rikka rootslase vastu.
Kas me saame siin midagi muuta? Saame ja peame! Alustame iseendast. Ei räägi vene keeles mitte kellegagi mitte mingites olukordades mitte kunagi. Punkt! Avalik ruum muutugu 100% eestikeelseks! Nõuame kõikidelt ja kõikjal võõrkeelse teabe eemaldamist. Boikoteerime ettevõtteid, mis neid nõudmisi ei täida, kus meiega ei suhelda veatus eesti keeles ning anname sellistest teada oma sõprade hulgas, samuti sotsiaalmeedias. Saamata jääv kasum on valus ja mõjuvõimas relv. Ennekõike aga taastame ja säilitame alati oma rahvusliku eneseväärikuse!”
