USA riigisekretär Anthony Blinken hoiatas väidetavalt hiljuti mõningaid kongresmene, et Aserbaidžaan võib lähinädalatel alustada sissetungi Armeeniasse. Politico sõnul viitab riigisekretäri hoiatus sügavale murele olukorra pärast regioonis. Aserbaidžaani president Ilham Alijev on korduvalt nõudnud Armeenialt nn Zangezuri koridori avamist läbi Armeenia Nahhitševani ja on ähvardanud keeldumise korral lahendada olukord jõuga.
3. oktoobril peetud telefonikõnes nõudsid kongresmenid Blinkenilt meetmete kasutuselevõttu Alijevi vastu, seda reaktsioonina septembris aset leidnud sissetungile Mägi-Karabahhi. Blinken vastas väidetavalt, et USA välisministeerium otsib võimalusi Aserbaidžaani vastutusele võtmiseks ega plaani pikendada senist sõjalist abi Bakuule. Ühtlasi lisas Blinken, et Aserbaidžaan võib lähiajal rünnata Armeeniat.
Riigidepartemang küll ei ole kinnitanud sellise telefonivestluse toimumist, kuid rõhutas, et USA eesmärk on Armeenia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse tagamine ning konflikti rahumeelne lahendamine otseste läbirääkimiste teel. Samas on otsus mitte pikendada abi Aserbaidžaanile vägagi kõnekas. Alates 2002. aastast on USAs igal aastal väljastatud eriluba Aserbaidžaanile sõjalise abi andmiseks. Selle aasta juunis lõppes järjekordse eriloa tähtaeg ja seda ei ole siiani pikendatud.
Esindajatekoja liige Frank Pallone rääkis hiljuti avalikult murest Aserbaidžaani võimalike agressiivsete sammude pärast Armeenia suunal „Alijev tegutseb, et viia ellu oma eesmärk ja annekteerida Lõuna-Armeenia,“ kirjutas Pallone X-s. Tema sõnul julgustab Alijevit üldsuse tagasihoidlik reaktsioon Mägi-Karabahhi vallutamisele.
Lisaks Mägi-Karabahhile on juba aastaid vaieldud Zangezuri koridori avamise üle, mille kaudu saaksid Nahhitševani eksklaavi elanikud otseühenduse Aserbaidžaaniga. Alijev on ähvardanud, et koridor tekitatakse igal juhul, tahtku Armeenia seda või mitte. Armeenia peaministri sõnul mõjub selline ähvardus Armeeniale territoriaalse nõudmisena.
Kahe riigi piiril kestavad pinged juba mõnda aega. 2022. aasta septembris ründas Aserbaidžaan Armeenia ida- ja lõunapiiri ning tekkis lühiajaline tulevahetus. Selle aasta 1. septembril hukkus kolm Armeenia sõdurit Aserbaidžaani nn vastumeetmete käigus väidetavale droonirünnakule.
Alijevi välisnõunik Hikmet Haijev ütles hiljutises intervjuus, et Aserbaidžaanil ei ole Armeeniale mingeid territoriaalseid nõudmisi ja et pärast Mägi-Karabahhi regiooni vallutamist on rahu majas. „Aserbaidžaan võttis tagasi selle, mis juriidiliselt, ajalooliselt ja moraalselt kuuluski meile,“ ütles Haijev ja lisas, et Aserbaidžaan ei kavatse trügida de jure Armeeniale kuuluvatele aladele.
20. septembril tehtud avalduses märkis Blinken, et on tõsiselt mures Aserbaidžaani sõjalise tegevuse pärast ning teatas, et „jõu kasutamine erimeelsuste lahendamiseks ei ole vastuvõetav“.
Allikas: Politico