Uued Uudised

Andres Raid: president tahtis lennata oma lennukiga, aga pidi seda tegema naabrite omaga

The 747-8 Intercontinental, Boeing's largest-ever passenger airplane, arrives back at it's hanger after landing from it's inaugural flight, at Boeing Field, Washington state on March 20, 2011. US aerospace giant Boeing's newest and biggest jumbo jet, the 747-8 Intercontinental, made its first flight on Sunday near its headquarters in Seattle. The new version of Boeing's classic double-decker 747 took off at 9:58 am (16:58 GMT) from the Paine Field air in Everett, Washington state, in a ceremony attended by thousands of workers and guests. Boeing's largest passenger plane, the 747-8 can carry 467 passengers in a three-class configuration and is designed for long-haul routes. The plane is a longer and more fuel-efficient update of Boeing's double-decker 747 jumbo jet, and will compete with European rival Airbus's A380, the world's biggest passenger plane. The double-deck A380 entered service in 2007 and can carry 525 passengers in the same configuration. AFP PHOTO/Mark RALSTON

Maailma tsiviillennunduses saab üks etapp läbi. Tehaseväravatest väljub viimane 747, neid toodeti kokku 1574 tükki ja lennuki headusest räägib seegi, et ta oli tootmises tervelt 54 aastat.

Kuid – 747 jääb taevaseid vagusid kündma veel aastakümneteks ja huvitav on ehk seegi, et koguni 93% selle tüübi lendudest on kaubaveod. Kes seni veel selle legendiga lennanud pole, siis võimalus on selleks kasvõi Frankfurdist startides – Lufthansa kasutab 747-t ja sihtkohtadeks on siiani Chicago, Bengaluru, Johannesburg, Los Angeles, Miami, Mexico City, New York, Sao Paulo, Tokyo ja Washington.

Meil aga on kõik teisiti ja kunagi kirjutatakse see saaga ehk kuskile annaalidessegi näitena selle kohta, et mis saab siis, kui karjak taevasse ja piloot karja saata.

Oleme lugejat informeerinud sellest juba aastaid ja eksinud veel ei ole. Prognoosisime, et uus Airbusi hange on enam kui kahtlane. Käes! Tulebki välja, et Nordica Airbusi projekt on omadega „ämbris“  ja piisavat turuosa pole Eestist siiani suudetud leida. Paistab nii, et rahva rahaga „orgunnitud“ Airbus läheb lendama… Saksamaale. Veebruarist aga võetakse allhange lätlaste Smart-Lynxilt.

Muuseas – enam kui kui kõnekas detail. Egiptuses käis teatavasti puhkamas meie president Alar Karis, kes sai samuti üllatuse osaliseks. Nimelt ostis president (laskis osta) perepileti Nordica lennule, aga astus oma suureks imestuseks hoopis lätlaste Smart Lynxi lennukile.

Kuidas siis nii?! Samas pole presidendi kantselei selle koha pealt ühtegi piiksu üllitanud ja ka president eelistab neid ilmseid ämbreid mitte märgata ja pühenduda suurematele asjadele nagu näiteks kliimakeeramine. Samas on muidugi küsimus ikka üleval, et kuidas inimesed, kes ei saa hakkama ei elektri tootmisega vajalikus koguses ja hinnas ning pisikese gaasisadama ehitamine käib üle jõu, aga maailma kliima muutmine on vähemalt jutu järgi käkitegu?!

See on samasugune ämber nagu CRJ lennukitega Rootsis. Milleks selline isegi mitte süüa kõlbav kompott kompott  maksumaksja arvelt, jääb arusaamatuks. Ja veel – Eesti riigifirma  Nordica juhatusest on eestlased minema aetud ja maid jagavad ning omavahel kaklevad vanad rivaalid rootslased ja soomlased. Viimasena sai mäletatavasti firmast „kinga“ eestlasest lennundusdirektor.  Ja kogu see tsirkus toimub Eesti maksumaksja raha eest. Fakt.

Asi on haisema läinud ja kuuldavasti on isegi SAS-i ühe kuu arved Nordicale maksmata jätnud ja pinged kasvavad. Kui miski ei meeldi, siis mingu kohtusse, raha näib olevat, kuid iroonia on just selles, et riigialama vastu asub firma tollesama rahulolematu kodaniku enda raha eest!

Ega meil muud teha polegi kui jälgime mängu. Mängu, kus maksumaksja raha mitte ei põle, aga kanditakse omadele, Riina Sikkut, Kaja Kallasest rääkimata, on selle koha pealt pühendunud vaikimisele. Õige kah, parem olla vagusi ja näida rumalana selle asemel, et teha suu lahti ja hajutada viimanegi kahtlus.

Andres Raid

Exit mobile version